Arutelu:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941

See on imelik pealkiri, ja seda artiklit on raske leida. Peale selle, aastaarvude vahel peaks olema mõttekriips. Andres 31. oktoober 2008, kell 09:59 (UTC)

Ikkagi halb pealkiri. Peaks võimaluse piires materjali nii jaotama, et pealkirjad vastaksid mõistetele. Andres 5. november 2008, kell 14:23 (UTC)

Kas oleks laiale ringile siis vastvõetavam, kui artikklil inimsusevastased kuriteod oleks allpealkiri

Inimsusevastased kuriteod Eestis

1944-..

Samas aga artikkel kogu maailmas toimunud IVK kohta kujuneb ilmselt aja jooksul pikaks ning õige ning vajaliku jupi leidmine kujuneb suureks allapoole kerimiseks, et jõuda Maarjamaal toimunud sündmuste kohale. Kui aga on välja pakkuda kompaktne uus Pealkiri- alati valmis ära kuulama ning kaasa arutama... ootaks kriitika juurde ka konstruktiivset lahendust NOSSER 5. november 2008, kell 20:21 (UTC)

Minu ettepanek: kui artikkel inimsusevastaste kuritegude kohta läheb liiga pikaks, võib teha eraldi artikli Inimsusevastased kuriteod Eestis. Andres 5. november 2008, kell 20:24 (UTC)

Pigem, jah, sedasi. Praegune pealkiri tekitab kysimuse, mil määral dubleeritakse artiklit "Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941" (või kas toda peaks nimetama "Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941 ilma inimsusevastate kuritegudeta"). Kahjuks longab õigegiri enamikus selleteemalistes artiklites kahde jalga korraga. --Oop 28. november 2008, kell 12:16 (UTC)

1940–1941 pandi Eestis ÜK(b)P juhtkonna suunamisel ja EK(b)P (EK(b)P Keskkomitee sekretär Karl Säre) korraldusel ja kaastegevusel Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD), alates 1941. a märtsist ka Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi (NKGB), samuti Punaarmee ja Balti Laevastiku eriosakondade täidesaatmisel ning nn rahvakohtute, Eesti NSV Ülemkohtu, Ülemnõukogu Presiidiumi, NKVD erinõupidamiste ning Punaarmee ja Balti Laevastiku ning Siseasjade Rahvakomissariaadi mitmesuguste tribunalide otsustel toime järgmised inimsusevastased kuriteod:

1) vähemalt 179 isiku surmamõistmine ja hukkamine enne Eesti vallutamist Teise maailmasõja käigus Saksamaa poolt;

2) umbes 6700 isiku vangistamine ja saatmine Nõukogude Liidu vangilaagritesse. vangistatutest hukati või suri vähemalt 4200;

3) Rohkem kui 10 000 inimese küüditamine Nõukogude Liitu 14. juunil 1941.

Pärast sõja algust Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel juulist oktoobrini 1941 Eestis toime järgmised sõjakuriteod:

1) rohkem kui 2000 tsiviilisiku tapmine, nõukogude Punaarmee, Balti laevastiku ja paramilitaarsete (hävituspataljonid) üksuste poolt;

2) eesti oskustööliste ja ametnike deporteerimine Nõukogude Liidu tagalasse koos ettevõtete ja asutustega (nn evakueerimine; ca 25 000 inimest; see arv sisaldab ka Nõukogude Liidust 1940–1941 tulnud isikud, kes tagasi läksid, ja pealetungivate Saksa vägede eest põgenenud isikud (nn kommunistlikud aktivistid, samuti suur osa Eesti juutidest), kes tuleb eristada ülejäänutest);

3) sõjaväeteenistuseks kõlblikus eas meeste (üle 32000 mehe) deporteerimine. Eesti meeste sundvõtmine Punaarmeesse ei olnud isegi rahvusvahelise õigusega vastuolus olev okupeeritud alade elanikkonna mobilisatsioon, sest mehi ei saadetud mitte sõjalisele väljaõppele ja rindele, vaid Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsuse (NKVD Gulag) töölaagritesse, kus nendest 1942. a kevadeks suri vähemalt neljandik. 1941. a suvel ja sügisel meeste Eestist deporteerimise eesmärgiks ei olnud Punaarmee Eesti üksuste formeerimine 1942. a kevadel, see otsus langetati hiljem;

4) majanduse purustamine taganevate Punaarmee üksuste ja NKVD hävituspataljonide poolt (J. Stalini välja kuulutatud “põletatud maa taktika” elluviimine).

5) endisest Eesti Vabariigi sõjaväest Punaarmee 22. Eesti territoriaalkorpuse moodustamine ja selle rakendamine sõjategevuses 1941. a suvel.