Benjamin Harrison
 | See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
| Benjamin Harrison | |
|---|---|
_(cropped).jpg) Harrison 1896. aastal | |
| 23. Ameerika Ühendriikide president | |
|
Ametiaeg 4. märts 1889 – 4. märts 1893 | |
| Eelnev | Grover Cleveland |
| Järgnev | Grover Cleveland |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
20. august 1833 North Bend, Ohio osariik |
| Surmaaeg |
13. märts 1901 (67-aastaselt) Indianapolis, Indiana osariik |
| Abikaasa |
|
| Vanemad |
John Scott Harrison, Elizabeth Ramsey Irwin |
| Lapsed | |
| Sugulased |
9. presidendi pojapoeg, asutajaisa Benjamin Harrisoni lapselapselaps |
| Autogramm |
 |
| Vapp |
 |
Benjamin Harrison (20. august 1833 North Bend, Ohio osariik – 13. märts 1901 Indianapolis, Indiana osariik) oli Ameerika Ühendriikide 23. president. Ta oli ametis aastail 1889–1893.
Enne presidendiks saamist oli Harrison edukas jurist ning teenis Ameerika kodusõja ajal Põhjaosariikide (Uniooni) armees, kus tõusis koloneli auastmeni ja juhtis 70. Indiana jalaväerügementi. Hiljem ülendati ta brigaadikindraliks.
Harrison oli president William Henry Harrisoni lapselaps. Ta oli seni ainus USA president, kelle vanaisa oli samuti olnud USA president.
Tema ametiajal kehtestati mitmeid olulisi seadusi, näiteks McKinley tariifiseadus, mis tõstis tollimakse, ja Shermani konkurentsivastase tegevuse vastane seadus, mis oli suunatud monopolide vastu. Ta toetas tugevat föderaalvalitsust ja kaitsetööstuse arengut ning tema administratsioon oli esimene, mis kulutas üle miljardi dollari. See tõi kriitikat ja andis Kongressile hüüdnime "miljardidollari kongress".
Pärast kaotust 1892. aasta presidendivalimistel demokraadile Grover Clevelandile naasis Harrison eraellu ning jätkas õigusteaduse õpetamist ja kirjutamist kuni surmani 1901. aastal.
| Eelnev Grover Cleveland |
Ameerika Ühendriikide president 1889–1893 |
Järgnev Grover Cleveland |
