John Quincy Adams

John Quincy Adams
John Quincy Adams
Ameerika Ühendriikide 6. president
	Ametiaeg; 4. märts 1825 – 4. märts 1829
Eelnev	James Monroe
Järgnev	Andrew Jackson
Ameerika Ühendriikide 8. riigisekretär
	Ametiaeg; 22. september 1817 – 3. märts 1825
Eelnev	James Monroe
Järgnev	Henry Clay
Ameerika Ühendriikide Senati liige Massachusettsist
	Ametiaeg; 4. märts 1803 – 8. juuni 1807
Eelnev	Jonathan Mason
Järgnev	James Lloyd
Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige Massachusettsist
	Ametiaeg; 4. märts 1831 – 23. veebruar 1848
Eelnev	Joseph Richardson
Järgnev	Horace Mann
Isikuandmed
Sünniaeg	11. juuli 1767; Quincy, Massachusetts
Surmaaeg	23. veebruar 1848 (80-aastaselt); Washington, Columbia ringkond
Autogramm

John Quincy Adams (11. juuli 1767 Massachusetts – 23. veebruar 1848 Washington) oli Ameerika Ühendriikide 6. president 1825–1829. President James Monroe ajal oli Adams riigisekretär.

John Q. Adams oli John Adamsi poeg. Aastatel 1780–1783, alles teismelisena, oli ta töötanud sekretäri ja tõlkijana saadik Francis Dana juures, kui alles tunnustamata Ameerika kolooniad püüdsid tagajärjetult leida Venemaa toetust Suurbritanniaga peetud Iseseisvussõjas (1776–1783). Ta oli esimene presidendi poeg, kes ise samale ametikohale jõudis, teiseks selliseks sai George W. Bush.

1802 valiti ta Massachusettsi osariigi senatisse. 4. märtsil 1803 valiti ta omakorda USA senatisse, senaator oli ta 8. juunini 1808. Pärast ametiaega nimetati ta USA esimeseks saadikuks Venemaal, volikirjad esitati tsaar Aleksander I-le 5. novembril 1809. Adams määrati uuele kohale tänu enda varasematele kogemustele selles maailmanurgas. Ta juhtis Genti rahulepingu (1814) komisjoni, millega lõpetati USA teine Suurbritanniaga peetud sõda ehk nii-nimetatud 1812. aasta sõda. Saadik Venemaa Keisririigis oli ta 1814. aasta aprillini.

1814. aasta mais tegi ta ka maismaareisi Tallinnasse, et lahendada konsulaarametiga seonduv probleem. Nimelt oli USA kohalik konsulaaresindaja Revalis – baltisakslane Diedrich Rodde – esitanud USA Peterburi konsuli, Philadelphiast pärit Levett Harrise vastu korruptsioonisüüdistuse. Sealhulgas on võimalik, et ta jõudis Eestimaa kubermangu provintsi külastada juba kahe varasema diplomaatilise missiooni ajal.^[viide?]

Pärast saadikuteenistust Londonis Court of St Jamesis (1815–1817) nimetas viies USA president James Monroe Adamsi oma riigisekretäriks. Adams teenis riigisekretärina aastatel 1817–1825, mil muuhulgas osales USA valitsuse ühe esimese välispoliitilise tegevuskava koostamises, mis hiljem sai tuntuks Monroe doktriini nime all. Monroe doktriin kuulutas, et Euroopa suurriigid ei peaks sekkuma Ameerika mandri siseasjadesse.

Ühendriikide presidendivalimistel sai valijamehi neli kandidaati, kellest ükski ei kogunud absoluutset enamust. Andrew Jackson, kes oli saanud valimistel nii kõige rohkem hääli kui ka kõige rohkem valijamehi, pidas loomulikuks, et ta valitakse presidendiks. Ent neljast kandidaadist kõige vähem valijamehi kogunud Henry Clay andis oma toetuse Adamsile, kes kogus teises ringis absoluutse enamuse. Adamsist sai 1824. aastal vaidlustatud valimiste järel kuues Ameerika Ühendriikide president, kes seejärel nimetas Clay vastavalt riigisekretäriks. See andis Jacksonile alust süüdistada Adamsit korruptsioonis. Süüdistus oli ilmselt alusetu, sest Clay seisukohad ja programm olid Adamsi omadele lähedasemad kui teistele kandidaatidele. Ent Jackson jäi visalt selle juurde ning 1829. aastal võitis Adamsit, keda teiseks ametiajaks tagasi ei valitud.

Tunnustus

John Quincy Adams valiti 1818. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Isiklikku

John Q. Adamsi naine Louisa Cathrine Johnson on ainus USA presidendi naine, kes on sündinud väljaspool USA-d (Londonis).

Välislingid

John Quincy Adams – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Eelnev James Monroe	Ameerika Ühendriikide president 1825–1829	Järgnev Andrew Jackson