William Howard Taft

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
William Howard Taft

William Howard Taft (15. september 1857 Cincinnati8. märts 1930 Washington) oli Ameerika Ühendriikide 27. president. Ta oli ametis aastail 19091913.

1. veebruaril 1904 nimetas Theodore Roosevelt Tafti, kes oli senini teeninud Filipiinide kindralkubernerina 1901-1903, sõjaministriks. 1908. aastal, pidades oma lubadust teiseks ametiajaks mitte kandideerida, toetas Roosevelt Tafti.

Kuid Tafti nelja aastaga tekkisid tema (kes esindas Vabariiklaste konservatiivset tiiba) ja Roosevelti (progressivne tiiva) vahel lahkarvamused, ning 1912. aastal kandideeris Roosevelt kolmandaks ametiajaks, kuid partei eelvalimistel jäi Taftile alla, mispeale ta moodustas koos toetajatega Progressiivse Partei. Partei lõhenemist kasutas ära Demokraat Woodrow Wilson, kes võitis 435 valijameeste hääled 40 osariigis, Roosevelt sai 88 häält 6 osariigis ja Taft vaid 8 häält 2 osariigis (Vermont ja Utah).

Taft on üks kolmest presidendist, kes on teeninud riigiametis peale presidenditoolilt lahkumist. 30. juunil 1921 nimetas president Warren G. Harding ta USA ülemkohtu esimeheks, ta vannutati ametisse 11. juulil 1921. 1930. aastal oli Taft juba raskesti haige, kuid jäi endiselt ametisse, kuna ei soovinud, et president Herbert Hoover nimetaks tema asendajaks ülemkohtu kohtuniku Harlan Stone'i, kes oli liberaalse tiiva liige. Alles peale Hooveri lubadust, et ta nimetab uueks esimeheks konservatiivi Charles Evansi (kelle Taft oli presidendina ise 1910. aastal ülemkohtu kohtunikuks nimetanud), astus ta 3. veebruaril 1930 ülemkohtu esimehe kohalt tagasi, olles siiani ainus, kes on teeninud nii presidendi kui ka ülemkohtu esimehena. Ta suri ligi kuu aega hiljem, 8. märtsil 1930.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

William Howard Taft valiti 1909. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.


Eelnev:
Theodore Roosevelt
Ameerika Ühendriikide president
19091913
Järgnev:
Woodrow Wilson