James Madison
| James Madison | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 16. märts 1751 |
| Surmaaeg | 28. juuni 1836 (85-aastaselt) |
| Amet | kirjanik |
| Autogramm | |
 | |
James Madison (16. märts 1751 – 28. juuni 1836) oli Ameerika Ühendriikide neljas president aastail 1809–1817.
Madison oli üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest.
1801–1809 oli Madison USA riigisekretär. Riigisekretärina saatis ta saadikud Pariisi Napoleon I juurde ostma New Orleansi linna, aga saadikud suutsid 30. aprillil 1803 sõlmida lepingu, millega USA ostis Prantsusmaalt 15 miljoni USA dollari eest kogu Louisiana, millega USA territoorium kahekordistus.
1809–1817 oli Madison USA president. Tema ametiaega jäi 1812. aasta sõda, milles Suurbritannia püüdis USA-d vallutada, hõivas ajutiselt ja põletas maha koguni pealinna Washingtoni, kuid lõpuks ikkagi kaotas sõja.
Madisoni ajal sai presidendi residentsiks Valge Maja, kuid see põletati 1812. aasta sõja ajal maha. Hiljem see taastati.
Madison on kõige väiksem USA president, olles 163 sentimeetrit pikk ja kaaludes umbes 100 naela (45,4 kilogrammi).
15. septembril 1794 abiellus Madison Dolley Payne Toddiga, kes oli 26-aastane lesknaine. Abielu kestis mehe surmani. Lapsi neil polnud, kuid Madison lapsendas Dolley poja esimest abielust John Payne Toddi (1792–1852). Pojast sai alkohoolik, kes istus korduvalt pisikuritegude eest vangis, tal polnud kunagi naist ega lapsi.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
James Madison valiti 1785. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.
| Eelnev Thomas Jefferson |
Ameerika Ühendriikide president 1809–1817 |
Järgnev James Monroe |
