Alben W. Barkley

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Alben W. Barkley
Alben W. Barkley
Ameerika Ühendriikide 35. asepresident
Ametiaeg
20. jaanuar 1949 – 20. jaanuar 1953
Eelnev Harry Truman
Järgnev Richard Nixon
Ameerika Ühendriikide Senati liige Kentuckyst
Ametiaeg
3. jaanuar 1955 – 30. aprill 1956
Eelnev John Sherman Cooper
Järgnev Robert Humphreys
Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige valitud Kentuckyst
Ametiaeg
4. märts 1913 – 3. märts 1927
Eelnev Ollie James
Järgnev William Voris Gregory
Isikuandmed
Sünninimi Willie Alben Barkley
Sünniaeg 24. november 1877
Sünnikoht Lowes, Kentucky
Surmaaeg 30. aprill 1956 (78-aastaselt)
Surmakoht Lexington, Virginia
Erakond Demokraatlik Partei
Allkiri Alben W Barkley Signature2.svg

Alben William Barkley (24. november 187730. aprill 1956) oli Ameerika Ühendriikide poliitik, asepresident aastail 19491953 president Harry Trumani ajal.

Ta oli hariduselt jurist ja töötas 1901. aastast advokaadina.

1913–1927 oli ta Esindajatekoja liige Kentucky 1. ringkonnast ja valiti seejärel Senatisse, 1937 valiti ta Senati enamuspartei juhiks (Senate Majority Leader). Tal oli hea läbisaamine Trumaniga, kes toona oli Missouri senaator. Peale 1946. aasta valimisi, kui vabariiklased võitsid kontrolli Senati ja Esindajatekoja üle, sai temast senati vähemuspartei juht (Minority Leader). 1948. aasta Demokraatliku partei konverentsil pidas ta kõne partei delegaatide julgustamiseks, milles kiitis New Deali poliitikat ja kritiseeris mittemidagitegevat (do nothing) Vabariiklaste enamusega kongressi. Truman, kes seni oli valitsenud ilma asepresidendita, valis Barkley oma asepresidendiks.

Kui Truman 1952. aastal teatas, et ei kandideeri tagasi, kandideeris Barkley ise, kuid tema vanuse tõttu keeldusid ametiühingute juhid, nagu autotööliste liidu (United Auto Workers) juht Walter Reuther teda toetamast, tema asemel valiti partei kandidaadiks Illinoisi kuberner Adlai Stevenson II.

1954. aastal tuli Barkley poliitikasse tagasi, kandideerides uuesti Senatisse. Ta võitis ametisoleva Vabariikliku partei senaatori John Sherman Cooperi üle, kuid suri kõigest poolteist aastat hiljem Virginias südameinfarkti.