Hapukirss

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Küpsed hapukirsid
Kirsitort

Hapukirss on hapu kirsipuu ehk hariliku kirsipuu (Prunus cerasus) vili.[1]

Päritolu ja kultiveerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Hapu kirsipuu on arvatavalt magusa kirsipuu (Prunus avium) ja stepi-kirsipuu (Prunus fruticosa) hübriid. Erinevalt suurematest maguskirssidest on stepi-kirsipuu on andnud hapukirssidele väiksema ja hapuma vilja.[2] Kahe liigi ristumine toimus Taga-Kaukaasias või Ida-Euroopa lõunaosas, kus hapu kirsipuu kasvab looduslikult.[2] Nüüdisajal eristatakse hapu kirsipuud eraldi liigina.[3]

Tänapäeval kasvatatakse kümneid hapukirsikultivare, mille eri aegadel valmivad viljad on erineva happesusega. Mõned neist sobivad rohkem toidu valmistamiseks, teised kuivatamiseks või hoidistesse panemiseks. Tuntuimate hapukirsside hulka kuulub tumedaviljaline murel ehk morello.[2] Eesti kaubandusvõrgus müüakse murelitena sageli hoopis maguskirsse, mis on magusa kirsipuu viljad.[4] Teine oluline grupp hapukirsse on helepunased amarellid ehk amarellkirsid, mille mahl on õrnalt punakas või isegi peaaegu värvitu.[5]

Hapukirsse ei korjata suurtes istandikes enam käsitsi, vaid mehhaniseeritult. Puu raputamisel langevad kirsid presendile, kust nad liiguvad elevaatorile. Sealt juhitakse nad veega täidetud anumatesse, kus toimub nende loputamine enne pakkimist.[2]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Hapukirsse kasutatakse laialdaselt kirsikookide, sorbettide, jäätiste, kastmete ja glasuuride valmistamisel. Kuigi hapukirsid on küllalt suure happesusega, süüakse neid nii Euroopas kui ka Lähis-Idas sageli värskelt. Lisandina kasutatakse hapukirsse mitmesuguste toitude valmistamisel. Nad sobivad hästi mandlite, peekoni, kanaliha, pardiliha, vanilli, muskaatpähkli, safrani, kreemide, või, basiiliku, tumeda šokolaadi, aniisi ja kaneeliga. Kuivatatud hapukirsid on sageli magusama maitsega ning neid kasutatakse tavaliselt salatites ja jäätistes. Hapukirsse võib säilitada sügavkülmutatult või teha neist mitmesuguseid hoidiseid, mille hulka kuuluvad näiteks moosid, siirupid, tee lisandid, kirsiliköörid ja kirsiõlu.[2]

Värskete viljade toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal toodeti maailmas 1,1 miljonit tonni hapukirsse.[6]

Suurimad tootjad 2012. aastal[6]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Türgi Türgi 187 941 16,3
Venemaa Venemaa 183 300** 15,9
Poola Poola 175 391 15,3
Ukraina Ukraina 172 800 15,0
Iraan Iraan 105 000* 9,1
Serbia Serbia 74 656 6,5
Ungari Ungari 53 425 4,6
USA USA 38 601 3,4
Usbekistan Usbekistan 34 000* 3,0
Aserbaidžaan Aserbaidžaan 23 085 2,0
Maailm kokku 1 149 531 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik
Toitained[7]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 86,13 g
Kalorsus 50 kcal
Valgud 1,00 g
Lipiidid 0,30 g
Süsivesikud 12,18 g
Suhkrud 8,49 g
Glükoos 4,18 g
Fruktoos 3,51 g
Kiudained 1,6 g
Toiteelemendid[7]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 16 mg
Raud (Fe) 0,32 mg
Magneesium (Mg) 9 mg
Fosfor (P) 15 mg
Kaalium (K) 173 mg
Naatrium (Na) 3 mg
Tsink (Zn) 0,10 mg
Vask (Cu) 0,10 mg
Mangaan (Mn) 0,11 mg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[7]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 10,0 mg
B1 0,03 mg
B2 0,04 mg
B3 0,40 mg
B4 6,1 mg
B5 0,14 mg
B6 0,06 mg
E 0,07 mg
A 64 μg
β-karoteen 770 μg
Folaadid 8 μg
Luteiin+
zeaksantiin
85 μg
K 2,1 μg

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ""Eestikeelsete taimenimede andmebaas"". www.ut.ee. Vaadatud 19.01.2015.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 ""Sour Cherries"". www.specialtyproduce.com. Vaadatud 19.01.2015.
  3. Stocks, Christopher (2009). "Britain’s forgotten fruits". Flora 1: pages 1–200. 
  4. ""Eestikeelsete taimenimede andmebaas"". www.ut.ee. Vaadatud 19.01.2015.
  5. ""Amarelle Cherries"". www.cooksinfo.com. Vaadatud 19.01.2015. Inglise keeles.
  6. 6,0 6,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org. Vaadatud 19.01.2015. Inglise.
  7. 7,0 7,1 7,2 ""USDA National Nutrient Database"". ndb.nal.usda.gov. Vaadatud 19.01.2015. Inglise.