Liköör

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib alkohoolsest joogist; kakaopuu viljade töötlemisel saadud massi kohta vaata artiklit Liköör (kakaomass)

Kodus valmistatud maasikaliköör

Liköör on alkohoolne jook, mis sisaldab rohkesti suhkrut. Liköörid jagunevad lahjadeks (kangusega alla 25–30%) ja kangeteks (kangusega üle 25–30%). Alkoholi (olenevalt likööri sordist võib selleks olla ka brändi, konjak, grappa jne) ja suhkru kõrval lisatakse likööri maitsestamiseks ka puuvilja- ja marjamahla, taimeleotisi, vürtse. Nüüdisajal valmistatakse suur osa likööre tegelikult kunstlikest essentsidest. Kodusel teel saab likööre valmistada, lastes alkoholil tõmmata suhkru ja marjade või näiteks pähklite peal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 11. sajandist raviti paljudes Euroopa kloostrites haigeid originaalsete vedelikega, mida nimetati eliksiirideks[1]. Nende hulka kuulusid ka liköörid. Mungad valmistasid neid ravimtaimedest. Mõni neist taimedest on tänini likööride põhikoostisosa. Euroopa vanimad liköörid benediktiin ja kümmel said tuntuks 16. sajandil[2].

Eesti liköör Vana Tallinn, mis põhineb rummil

Tuntud liköörid on näiteks šartröös, amaretto, limoncello, kürassao, benediktiin; Eestis Vana Tallinn.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilill, lk 19.
  2. Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilill, lk 19