Basiilik

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada basiilikaga

Basiilik
Ocimum basilicum, Vürtsbasiilik
Ocimum basilicum, Vürtsbasiilik
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond: Huulõielised Lamiaceae
Perekond: Basiilik Ocimum
L., 1753

Basiilik (Ocimum) on üheaastaste taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Ehkki enamik basiilikuid on üheaastased, on mõni ka pikema elueaga.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Basilikon tähendab kreeka keeles kuninglikku. Usutakse, et ta on saanud nime mütoloogilise roomajalaadse koletise basiliski (kreeka sõnast βασιλίσκος basiliskos 'väike kuningas') järgi, kes võis tappa pelgalt hingeõhu või otsavaatamisega.[1]

Levila ja kultiveerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Basiilik kasvab looduslikult Lõuna-Aasias, Kesk-Idas, Iraanis, Pakistanis, Afganistanis ja Indias.

Basiilikut on troopilises Aasias kasvatatud üle 5000 aasta.[2] Kultiveeritult kasvatatakse teda Vahemere maades, Prantsusmaal, Ungaris, Indoneesias, Californias[1], vähesel määral ka Eestis.

Saadused ja kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt Indiast ja teistelt Aasia troopikaaladelt pärinev basiilik on laialt kasutusel niihästi Itaalia kui ka Taiwani, Tai, Vietnami, Kambodža ning Laose köögis. Sõltuvalt liigist ja sordist võib basiilikulehtede maitse sarnaneda aniisile.

Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum) on tuntud maitse- ja ravimtaim.[3] Teda tarvitatakse värskelt ja kuivatatult mitmesuguste toitude, eriti pitsa ja tomatiroogade maitsestamiseks.

Liike[muuda | muuda lähteteksti]

Basiiliku perekonda kuulub 50–60 liiki Aasia ja Aafrika troopikas ja lähistroopikas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Meelte ja tunnete taimed" 2007:367
  2. Jacqueline A. Soule "Father Kino's Herbs: Growing & Using them Today" Tucson, AZ: Tierra del Sol Institute Press, 2011
  3. "Eesti Nõukogude Entsüklopeedia", 1. kd, Tallinn: Valgus, 1985, lk 477

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]