Oktogoon kuubil

Oktogoon kuubil (vene keeles восьмерик на четверике) on ehitise arhitektuurne lahendus, mille puhul hoone ülemine kaheksanurkse põhiplaaniga osa toetub kuubikujulisele mahule. See hoonetüüp iseloomustab Venemaal 17. ja 18. sajandil püstitatud õigeusu kirikuid (Narõškinite stiilis, Golitsõnite stiilis).

Ajaloost

Algselt kasutati seda lahendust Venemaa puukirikutes^[1]. 17. sajandi lõpus oli see saanud standardlahenduseks ka Moskva barokkstiilis kivihoonetes^[2]. Kahe erineva geomeetrilise vormi kontrast rõhutas kõrgustesse pürgimist ja sobis dünaamilisust soosiva baroki esteetikaga. Moskva barokkehitistes varieeriti seda tüüpi, kuid tavaline lahendus oli eraldiseisev mitmekorruseline kirik, mis ühendas endas ühtseks tervikuks kellatorni ja kirikuhoone; kuubist võisid eenduda apsiidid ja kirikuruum võis olla lääne suunas pikendatud eeskojaga. Kaheksanurkse hooneosa peal oli omakorda sellesse ruumi avanev ühest või mitmest tornist koosnev korrus kirikukelladega. Oktogoon-kuubil-kirikuid püstitati Venemaa kaugemates provintsides 18. sajandi lõpuni.