Kurakin

Kurakin (vene keeles Куракин) on Leedu suurvürst Gediminasest põlvnev vene põlisaadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa rajajaks oli bojaar vürst Andrei Ivanovitš Bulgakov (suri pärast 1521), kes oli Leedu suurvürst Gediminase seitsmenda põlve järeltulija. Ta sai hüüdnime Kuraka, millest tulenes perekonnanimi Kurakin. Tema vennast vürst Mihhailist, kes kandis hüüdnime Galitsa, põlvnes nimekas Golitsõnide vürstiperekond.^[1] Kurakinite esivanemad olid oma karjääri sidunud Moskva suurvürstide teenimisega juba sajand varem, kui Gediminase pojapojapoeg Patrikei Aleksandrovitš astus 1408. aastal suurvürst Vassili I teenistusse ja naitus tema tütre Anna Vassiljevnaga. XVI ja XVII sajandil võrsus perekonnast 12 bojaari.^[2]

Vürst Aleksandr Borissovitš Kurakini (1752−1818) abieluvälistest lastest põlvnesid Serdobini ja Vrevski suguvõsad.

Kurakinid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

9. septembril 1779 võeti vennad vürst Aleksandr Borissovitš Kurakin (1752−1818), vürst Stepan Borissovitš Kurakin (1754−1805) ja vürst Aleksei Borissovitš Kurakin (1759−1829) Eestimaa ja 8. juulil 1797 Liivimaa rüütelkonna matriklisse.^[3]

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Vürst Boriss Ivanovitš Kurakin (1676−1727), kindralmajor, tõeline salanõunik, Venemaa suursaadik Prantsusmaal
Vürst Aleksandr Borissovitš Kurakin (1697−1749), tõeline salanõunik, senaator
Vürst Boriss (Leonti) Aleksandrovitš Kurakin (1733−1764), kindralporutšik, senaator, Majandus- ja Kammerkolleegiumi president
Vürst Aleksandr Borissovitš Kurakin (1752−1818), 1. klassi tõeline salanõunik, Riiginõukogu liige, keiser Paul I lähedane sõber
Vürst Stepan Borissovitš Kurakin (1754−1805), kindralmajor, tegelik salanõunik
Vürst Aleksei Borissovitš Kurakin (1759−1829), tõeline salanõunik, senaator, Venemaa siseminister, Riiginõukogu liige
Vürst Boriss Aleksejevitš Kurakin (1784−1850), salanõunik, senaator
Vürst Aleksei Borissovitš Kurakin (1809−1872), tõeline riiginõunik, kunstikoguja
Vürst Aleksandr Borissovitš Kurakin (1813−1870), kindralmajor
Vürst Fjodor Aleksejevitš Kurakin (1842−1914), polkovnik, Moskva Arheoloogiainstituudi auliige
Vürst Anatoli Aleksandrovitš Kurakin (1845−1936), tõeline riiginõunik, tallmeister, Riiginõukogu liige
Vürst Ivan Anatoljevitš Kurakin (1874−1950), porutšik, Jaroslavli kubermangu aadlimarssal, Põhjaoblasti ajutise valitsuse rahandusminister, piiskop Joann
Vürst Aleksandr Borissovitš Kurakin (1875−1941), tõeline riiginõunik, II Riigiduuma liige

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Tõeline salanõunik vürst Aleksandr Borissovitš Kurakin (1697−1749)
Kindralmajor vürst Aleksandr Borissovitš Kurakin (1813−1870)
Tõeline riiginõunik vürst Aleksandr Borissovitš Kurakin (1875−1941)
Venemaa keisririigi siseminister tõeline salanõunik vürst Aleksei Borissovitš Kurakin (1759−1829)
Tõeline salanõunik ja tallmeister vürst Anatoli Aleksandrovitš Kurakin (1845−1936)
Kindralporutšik vürst Boriss (Leonti) Aleksandrovitš Kurakin (1733−1764)
Salanõunik vürst Boriss Aleksejevitš Kurakin (1783−1850)
Kindralmajor ja tõeline salanõunik vürst Boriss Ivanovitš Kurakin (1676−1727)
Polkovnik vürst Fjodor Aleksejevitš Kurakin (1842−1914)
Polkovnik vürst Ivan Borissovitš Kurakin (1761−1827)
Tallmeister vürst Mihhail Anatoljevitš Kurakin (1872−1932)
Kindralmajor ja tõeline salanõunik vürst Stepan Borissovitš Kurakin (1754−1805)

Kurakini suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Jaroslavli kubermang:
- Andrejevskoje
Kiievi kubermang:
- Kazatskoje
Orlovi kubermang:
- Aleksandrovka, Bogorodskoje, Preobraženskoje
Penza kubermang:
- Arhangelskoje (Kurakino), Pavlovskoje
Pihkva kubermang:
- Jeldigino, Vrev
Saraatovi kubermang:
- Nadeždino (Borissoglebskoje) (kuni 1910)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Jagelloonide suguvõsa.
↑ Дворянские роды Российской Империи. Том второй. Кназья. Санкт-Петербург, 1995. Lk 59.
↑ Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 14.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Частъ первая. С. Петербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1854.
Долгорукой, Князь Федорь. Родословный сборникь (сь гербами). С.-Петербургь: Типография п. ф. "Электро-Типография Н. Я. Стойковой", 1913. Lk 21-23 [1].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[1] Jagelloonide suguvõsa.

[2] Дворянские роды Российской Империи. Том второй. Кназья. Санкт-Петербург, 1995. Lk 59.

[3] Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 14.

[1]

[2]

[3]