Elektrivälja tugevus

Allikas: Vikipeedia

Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.

Elektrivälja tugevus võrdub antud väljapunkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle laengu jagatisega:

,

kus on proovilaengule mõjuv jõud ja proovilaengu elektrilaeng. Kuna jõud on vektoriaalne (suunaga) suurus, siis kirjutatakse sama seos harilikult vektorkujul:

.

Elektrivälja tugevuse mõõtühik SI-süsteemis on volt meetri kohta (V/m), mis tuletub jõu ühiku njuuton (N) ja laengu ühiku kulon (C) jagatisest:

.

1 njuuton kuloni kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles punktlaengule suurusega 1 C mõjub jõud 1 N.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]