Lenzi reegel
Lenzi reegel on reegel muutuva magnetvälja poolt juhis indutseeritud elektrivoolu – induktsioonivoolu – suuna määramiseks. Reegli sõnastas 1833. aastal Heinrich Friedrich Emil Lenz.
Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist.
Reeglit võib lahti seletada järgmiselt. Magnetvälja muutus indutseerib (tekitab) elektrjuhis, näiteks juhtmekeerus (või keerdudest koosnevas induktiivpoolis) elektromotoorjõu ja see põhjustab juhtme otste vahel elektripinge. Juhtmeotste kokkuühendamisel moodustuvas kinnises juhtmekeerus (voolukontuuris) tekitab pinge voolu, mida vaadeldaval juhul nimetatakse induktsioonivooluks. Juhti läbiva vooluga kaasneb alati magnetväli. Induktsioonivool on suunatud nii, et selle magnetväli mõjub vastu esialgse välja muutustele, nõrgendades selle toimet:
- kui välise magnetvälja mõjul voolukontuuri läbiv magnetvoog tugevneb, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline, aeglustades magnetvoo tugevnemist;
- kui magnetvoog kontuuri sees nõrgeneb, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline, aeglustades magnetvoo nõrgenemist.
Faraday induktsiooniseaduse valemis väljendatakse Lenz reeglitl miinusmärgiga:
Kui juhtmekeeruga piiratud pinda läbiv magnetvoog suureneb (), siis loetakse induktsiooni elektromotoorjõudu (ja vastavat induktsioonivoolu) negatiivseteks, sest voolu magnetväli on juhtmekeerus mõjuvale väljale vastassuunaline.
