James Clerk Maxwell

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
James Clerk Maxwell
James Clerk Maxwell.png
James Clerk Maxwell
Sündinud 13. juuni 1831
Edinburgh, Šotimaa
Surnud 5. november 1879 (48-aastaselt)
Cambridge, Suurbritannia
Rahvus šotlane
Kodakondsus Briti
Haridus Edinburghi Ülikool
Cambridge'i Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) füüsika
matemaatika
Tuntumad tööd Maxwelli võrrandid
Nihkevool
Autogramm
James Clerk Maxwell sig.svg

James Clerk Maxwell (13. juuni 18315. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.

Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandite koostamine – elektromagnetismi ühtse teooria rajamine. Samuti arendas ta välja Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi, kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ja kvantmehaanikale.

Kui ta oli 14-aastane, kutsuti ta rääkima Edinburghi Kuningliku Seltsi teadlastele oma geomeetriaalastest töödest, 24-aastaselt aga sai temast Aberdeeni ülikooli professor. Kümme aastat hiljem pühendus ta elektri- ja magnetismiuuringutele. 34-aastaselt sai temast Cambridge'i ülikooli esimene eksperimentaalfüüsika professor ning tema ajal rajati kuulus Cavendishi laboratoorium, mis nimetati Henry ja William Cavendishi järgi.

Mõned aastad varem oli Michael Faraday juhtinud tähelepanu sellele, et magnet- ja elektriväljal on "jõujooned", mida ta püüdis piltlikult kujutada. Maxwell lõi selle nähtuse seletamiseks matemaatilise teooria. Ta märkis, et kui liigutada magnetit edasi-tagasi, tekivad lained, mis liiguvad üle Faraday jõujoonte.

Maxwell suutis tõestada, et valgus kujutab endast ülikiireid laineid jõujoontel. Laineid hakati nimetama elektromagnetlaineteks. Samuti tõestas ta matemaatiliselt, et peavad eksisteerima teistki laadi lained, mille lainepikkus erineb valguse omast. Paraku suri ta enne, kui jõudis oma katsed lõpuni viia, kuid praegu teame, et raadiolained, mikrolained, infrapunakiired, ultraviolett-, röntgen- ja gammakiired on elektromagnetlained.

Maxwell tõestas, et Saturni rõngad koosnevad paljudest väikestest aineosakestest.

Juba paarsada aastat olid teadlased pead murdnud Saturni rõngaste üle: kuidas on võimalik, et need katki ei lähe, planeedist eemale ei triivi või planeedile ei lange? Maxwell kulutas kaks aastat tõestamiseks, et tahkest materjalist rõngad ei oleks stabiilsed, aga vedelikust koosnevates rõngastes tekiksid lainejõud, mille tagajärjel koonduks rõngaste aine suurtesse mullidesse. Seda aga ei täheldata. Maxwell järeldas, et rõngad peavad koosnema tohutust hulgast pisikestest tahketest osakestest, millest igaüks tiirleb ümber planeedi teistest sõltumatult. Selle avastuse eest autasustati teda 1859 Adamsi auhinna, mida Cambridge'i ülikool annab välja matemaatikaalase teadustöö eest Suurbritannia elanikele ja millega kaasnes autasu 130 naelsterlingit. 1980-ndatel suutis Voyageri programm tõestada, et Maxwellil oli õigus.

Esimene püsiv värvifoto (pildistas James Clerk Maxwell 1861)

James Clerk Maxwell on tuntud ka esimese värvifoto tegijana (1861).

1857 abiellus Maxwell vaimuliku tütre Katherine Mary Dewariga. Edaspidi töötas Katherine oma abikaasa assistendina ja uuris ise näiteks gaaside viskoossust. James Maxwell oli oma naisest 7 aastat noorem. Neil ei olnud lapsi.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

James Clerk Maxwell valiti 1875 Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks ning ta oli Londoni Kuningliku Seltsi ja Edinburghi Kuningliku Seltsi liige.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]