Mine sisu juurde

Ohmi seadus

Allikas: Vikipeedia
Ohmi seaduse kolmnurk (rõhtkriips tähistab jagamist ja püstkriips korrutamist). Kui otsitav suurus kinni katta, moodustavad kaks ülejäänud tähist arvutusvalemi

Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. Seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. aastal sõnastas.

Ohmi seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose:

Ohmi seadus vooluahela osa kohta

[muuda | muuda lähteteksti]
Vooluringis, kus 24-voldise pingeallikaga on järjestikku ühendatud 100-oomine takisti, on vool I = U/R= 24/100 = 0,24 amprit ning takistil tekib pingelang U = RI = 100 • 0,24 = 24 volti

Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste vahelise pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega:

kus

I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A);
U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V);
R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω).

Ohmi seadus elektromotoorjõu allikaga vooluringi kohta

[muuda | muuda lähteteksti]

Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas, on vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R:

Vooluring vooluallikaga, mille sisetakistus on kujutatud takistina R0

Et elektromotoorjõu allikal on alati teatav sisetakistus R0, mis jääb järjestikku välise takistusega Rv, siis saab Ohmi seaduse valem kuju

Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestikku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt:

kus

on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa;
on vooluahelasse ühendatud takistuste summa;
on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa.

Ohmi seadus vahelduvvoolu korral

[muuda | muuda lähteteksti]

Vahelduvvoolu korral kehtib seos

kus Z on vahelduvvooluahela näivtakistus.

Ohmi seadus vektorkujul

[muuda | muuda lähteteksti]

Materjalide juhtivusomaduste kirjeldamiseks kasutatakse Ohmi seaduse vektorkuju:

kus

on voolutiheduse vektor;
on erijuhtivus;
on elektrivälja tugevuse vektor.

Valem kehtib isotroopsete materjalide korral.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]