Kirchhoffi seadused

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Kirchhoffi seadustest vooluahelate kohta; kiirgusseaduse kohta vaata artiklit Kirchhoffi kiirgusseadus.

Kirchhoffi seadused on kaks hargnevate elektriahelate kohta kehtivat reeglit, mis põhinevad vastavalt elektrilaengu ja energia jäävuse seadusel. Need võimaldavad arvutada elektrivoolu voolutugevuste ning pingete jaotust ahela harudes, kui ahela elementide elektrilised suurused on teada.[1]

Seadused on nimetatud Gustav Kirchhoffi järgi, kes avaldas need aastal 1845.[1] Ta töötas need seadused välja 21-aastasena, kui ta oli Königsbergi ülikooli tudeng. 1847 kaitses ta nende põhjal oma doktoritöö. Kirchhoff üldistas oma võrranditega Ohmi seadusi, mis sõnastati aastal 1827.

Kirchhoffi esimene seadus[muuda | muuda lähteteksti]

Hargnemispunkt sisenevate ja väljuvate vooludega:
I1 + I3 = I2 + I4 + I5

Elektriahela hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga.

Esimese Kirchhoffi seaduse teistsuguse sõnastuse järgi võrdub suvalisse hargnemispunkti ehk sõlme koonduvate ahela harude voolutugevuste algebraline summa nulliga ), kus hargnemispunkti suunduvaid voolusid loetakse positiivseteks ja sealt väljuvaid negatiivseteks.[1]

Kirchhoffi esimene seadus on tõlgendatav ka laengu jäävuse seadusena, sest kogu laeng, mis elektriahelasse siseneb, peab sealt ka väljuma.

Kirchhoffi teine seadus[muuda | muuda lähteteksti]

Osapingete U1 kuni U5 algebraline summa voolukontuuris on null. Nooled näitavad liikumise suunas esialgselt valitud voolusuundi

Kirchoffi teist seadust tuntakse üldlevinult ka Kirchoffi pingeseadusena: kinnise elektriahela elektromotoorjõudude algebraline summa võrdub selle ahela kõigi harude pingelangude algebralise summaga.[1]

Teisiti sõnastades: elektriahela igas kinnises kontuuris võrdub kõikidel takistitel tekkivate pingelangude algebraline summa nulliga ehk .

Viimane seos on mõistetav ka energia jäävuse seadusena, sest kinnist kontuuri järgides jõutakse alati tagasi punkti, kust alustati. Selles punktis on sama pinge, mis ennegi. Vastasel juhul poleks pingelangude summa võrdne nulliga ning kontuuri kas lisataks või eemaldataks elektromotoorjõudu, mis aga tähendaks, et kontuur poleks enam suletud - energia kontuuris poleks jääv.

Võrrandite koostamine elektriahela voolude ja pingete arvutamiseks[muuda | muuda lähteteksti]

Kui ahel koosneb sõlmest, siis on see kirjeldatav vooluvõrrandiga. Kui ahelal on haru, millest haru sisaldavad vooluallikaid, siis on selle kirjeldamiseks vaja pingevõrrandit.

Kirchhoffi võrrandid, mis on kirjutatud ahela sõlme või kontuuri kohta, moodustavad täieliku võrrandisüsteemi, mis võimaldab leida kõik voolud ja pinged.

Enne võrrandite kirjutamisele asumist tuleb valida voolude positiivsed suunad harudes ja tähistada need skeemil (kui mõni suund valitakse esialgu valesti, saadakse võrrandisüsteemi lahendamisel ikkagi õiged suunad). Kui kontuuris valitud voolu suunas voolu suund harus ühtib liikumise suunaga, loetakse pingelang selles harus positiivseks, vastasel juhul negatiivseks. Pingevõrrandite koostamisel tuleb iga uus kontuur valida nii, et selles oleks vähemalt üks haru, mis ei kuulu eelmistesse kontuuridesse.

Näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Näide 1 (võrrandite koostamine)[muuda | muuda lähteteksti]

Näite 1 skeem)

Skeemil on sõlmede arv: , järelikult on vajalik vooluvõrrandite arv .

Harude arv (kinnistes kontuurides): . Vooluallikatega kontuuride arv: . Seega vajalik pingevõrrandite arv .

Kontuuride arv: .

Seega Kircchhoffi esimese seaduse alusel saab koostada vooluvõrrandid:

kusjuures sõlme sisenev vool loetakse positiivseks ja väljuvad voolud negatiivseks.

Kirchhoffi teise seaduse alusel saab koostada pingevõrrandid:

Saadud võrrandisüsteemid kirjeldavad täielikult vaadeldavat elektriahelat ning nende lahendamine annab kõik voolud sõlmedes ja pinged harudel.

Näide 2 (esimene seadus)[muuda | muuda lähteteksti]

Elektriahel pingeallika ja kolme takistiga. Leia voolutugevused ja

Olgu ülesandeks leida joonisel toodud ahela voolutugevused , ning . Olgu teada, et , , ning pingeallika Vs pinge . Kasutame ülesande lahendamiseks Kirchhoffi esimese seadust.

Vool läbib ahelat kahte kontuuri pidi – läbi takistite ja ning läbi takistite ja . Sõlme A siseneb vool ühest rajast ning väljub kahest rajast, seega vastavalt esimesele seadusele saame kirjutada voolude algebralise summa järgmiselt:

.

Kirchhoffi teise seadusese kohaselt on kontuuri läbivate pingelangude summa võrdne nulliga. Et antud skeemis on pingeallikast lähtuvalt kaks kontuuri, saame kirjutada:

ning .

Koostame võrrandisüsteemi

ehk .

Seda võrrandisüsteemi lahendades saame .

Kontrollime vastavust Kirchhoffi esimesele seadusele: .

Näide 3 (teine seadus)[muuda | muuda lähteteksti]

Elektriahel pingeallika ja kahe takistiga. Leia pingelangud takistitel R1 ja R2

Olgu ülesandeks leida pingelangud joonisel toodud skeemi takistitel ning . Olgu teada, et , ning pingeallika Vs pinge . Pingeallikaga on jadamisi ühendatud kaks takistit. Need elemendid kokku moodustavad Kirchhoffi teises seaduses käsitletava kontuuri. Seaduse rakendamiseks tuleb esmalt kokku leppida voolu suund kontuuris. Klassikalise käsitluse järgi liiguvad laengud pingeallika positiivselt klemmilt negatiivsele klemmile. Seega kulgeb kokkuleppeliselt vool joonisel päripäeva. On oluline märkida, et Kirchhoffi teine seadus annaks sama arvutustulemuse ka teistpidi ehk vastupäeva kulgeva voolu puhul. Oluline on kord kokku lepitud suunast arvutuste käigus kinni pidada.

Edasi lepitakse kokku, et takistil tekib voolu liikumise suunas pingelang, ehk takisti ühel pool (pingeallika positiivsele klemmile lähemal) on pinge kõrgem kui teisel. Sama kokkulepe kehtib kõikidele kontuuris olevatele takistitele. Jällegi, seadus töötab ka vastupidise kokkuleppe korral.

Nüüd on ülesande lahendamiseks kõik suurused teada ja kokkulepped joonisele 2 kantud. Lähtudes definitsioonist saame kirjutada

.

Kirjutame eelmise seose lähtudes Oomi seadusest järgmiselt

.

Selle võrrandi lahendamiseks on kõik suurused teada, seega

.

Teades kontuuri läbivat voolu, saame arvutada pingelangud:

ning .

Kontrollime vastavust Kirchhoffi teisele seadusele: .

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tehnikaleksikon, lk. 206