Ampère'i seadus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Elektromagnetism
VFPt Solenoid correct2.svg
Elekter - Magnetism

Ampère'i seadus on üks esimesi magnetilise jõu seadusi. André-Marie Ampère avastas selle aastal 1826, uurides jõudu, mida ühe vooluga juhtme ümber tekkiv magnetväli avaldab teisele voolujuhtmele. Hiljem on seadust esitatud üldistatult: magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega ja juhtmelõigu pikkusega ning sõltub nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel:[1]

kus võrdetegur on magnetvälja poolt esilekutsutud magnetinduktsioon.

Magnetinduktsiooni tekkepõhjus pole siin oluline; magnetvälja võib luua üksik vooluga juhe (vt Ampère'i jõud), juhtmekeerud (näiteks elektrimootori mähis) või püsimagnet.[2]

Vasaku käe reegli illustratsioon

Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund on võimalik määrata vasaku käe reegliga: kui kujutada ette, et magnetinduktsiooni B vektor on suunatud vasaku käe peopessa ja voolu I suund juhtmes ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab väljasirutatud pöial juhtmelõigule mõjuva jõu F suunda.

Kuna magnetväli ja jõud on omavahel risti, siis ei mõjuta magnetväli vooluga juhet mitte magnetvälja jõujoontega samas sihis, vaid risti jõujoontega. Kui magnetinduktsiooni suund on ka voolu suunaga risti (), siis jõud

kus on jõud njuutonites, magnetinduktsioon teslades, vool juhtmes amprites ja magnetväljas oleva juhtmelõigu pikkus meetrites.

Ampère'i seadust diferentsiaal- ja integraalkujul vt artiklis Maxwelli võrrandid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ampère'i seadus
  2. Urmo Visk (koostaja) (2007) Magnetism Tartu Ülikool. Teaduskool. PDF. Vaadatud 14.05.2012

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]