Tšaitja

Tšaitja (sanskriti keeles caitya ‘pühapaik’; paali keeles cetiya; tiibeti keeles mchod rten; hiina keeles ⽀提 zhiti; jaapani keeles shitai) oli budismis algupäraselt Buddha või mõne teise auväärse isiku säilmete hoidmiseks ja nende austamiseks rajatud ehitis või ehitiste kompleks.

Laiemas tähenduses on tšaitja tempel või pühakoht üldse, kuna säilmete hoidmiseks püstitatud ehitise tähiseks kitsamas mõttes sai stuupa.

Kitsamas mõttes on tšaitja palvesaal budistlikus või hinduistlikus templikompleksis. Sageli kuulus kaljusse raiutud tšaitja koobaskloostri (vihaara) juurde. Laiemalt võib see sõna tähistada muud pühaks peetavat objekti, näiteks allikat, metsatukka või koobast.

Erilisteks kohtadeks budistide jaoks on neli suurt pühapaika (sanskriti keeles mahācaitya):

• Buddha sünnipaik Lumbinī,
• virgumispaik Bodhgayā,
• esimese jutluse paik Sārnāth ja
• parinirvaana paik Kušinagara.

Välislingid

Vidushie Shriya. Evolution and Development of Chaitya Halls