William Blake: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 193.40.120.82 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. |
Resümee puudub |
||
8. rida: | 8. rida: | ||
Kulus sada aastat, enne kui Blake'i hakati pidama [[inglise kunst]]i üheks tähtsaimaks esindajaks. |
Kulus sada aastat, enne kui Blake'i hakati pidama [[inglise kunst]]i üheks tähtsaimaks esindajaks. |
||
== |
== Fantaasiamaailm == |
||
[[Pilt:Europe a Prophecy, copy D, object 1 (Bentley 1, Erdman i, Keynes i) British Museum.jpg|pisi|left|"Muistsed ajad" 1794<br>Käsitsi koloreeritud reljeeftrükk<br>23.3 x 16.8 cm [[Briti Muuseum]], [[London]]]] |
[[Pilt:Europe a Prophecy, copy D, object 1 (Bentley 1, Erdman i, Keynes i) British Museum.jpg|pisi|left|"Muistsed ajad" 1794<br>Käsitsi koloreeritud reljeeftrükk<br>23.3 x 16.8 cm [[Briti Muuseum]], [[London]]]] |
||
Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas. |
Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas. |
Redaktsioon: 23. veebruar 2018, kell 13:31
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
William Blake (28. november 1757 London – 12. august 1827) oli inglise luuletaja, graafik ja maalija.
Looming
William Blake oli kunstnikuna prerafaeliitide eelkäija. Ta on loonud ekspressiivseid müstilisnägemuslikke illustratsioone nii enda luuleteostele kui ka näiteks Dante Alighieri "Jumalikule komöödiale".
Kulus sada aastat, enne kui Blake'i hakati pidama inglise kunsti üheks tähtsaimaks esindajaks.
Fantaasiamaailm
Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas.
Mõned pidasid teda nupust nikastanuks, teised suhtusid temasse kui süütusse veiderdajasse. Vaid vähesed tema kaasaegsed uskusid tema loomingusse ja ei lasknud tal nälga surra.
Blake'i tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". Räägiti, et Blake oli seda sirkliga maakera mõõtvat vanameest näinud kord hõljumas oma pea kohal trepi ülemisel astmel majas Lambethis, kus ta elas. Sirkel vanamehe käes meenutab välgunoolt pimeduses.
Blake'i kujutluses oli jumal unenäoline ja fantastiline. Ta oli loonud oma mütoloogia, kus jumal Urizen oli kuri vaim, kes oli loonud pahelise maailma. Seetõttu kujutas ta ka selle fantaasiamaailma tegelasi hirmuäratavalt.
Selle mütoloogia kohaselt on Albion ürgne mees, kelle languse ja jagunemise põhjuseks on neli Zoad: Urizen, Tharmas, Luvah ja Los/Urthona. Nimi Albion on arvatavasti pärit Briti saarte ürgsest nimetusest.
Teosed
- "Süütuse laulud" (Songs of Innocence; 1789)
- "Kogemuse laulud" (1794)
- "Taeva ja põrgu abielu" (The Marriage of Heaven and Hell; 1790; eesti keeles – Looming 1993, nr 9, tõlkinud Ants Viires; samas ka Tuomas Anhava ülevaade "William Blake")
- "Prantsuse revolutsioon" (1791)
- "Ameerika" (1793)
- "Urizeni raamat" (1794)
Vaated
Blake oli libertariaan. Ta vihkas türanniat ja absoluutset monarhiat. See kajastub tema "Süütuse lauludes" ja "Kogemuse lauludes", milles ta kujutab ülemklassi, selle institutsioone ja anglikaani kirikut korrumpeerunute ja ekspluataatorlikena. Ta unistas idüllilisest Inglismaast, mis oleks vaba korruptsioonist, oma poeemis "Kajav rohelus", kuid sealt on näha, et ta kahtles, kas Inglismaa saab kunagi tõeliselt vabaks.
Blake pooldas rasside ja sugude võrdõiguslikkust. Ta oli orjanduse äge vastane ja kujutas sageli piinatavaid orje, et näidata selle jõledust.
Galerii
Tema kohta eesti keeles
- Uku Masing, "William Blake". "Eesti Evangeelne Luterlik Kirik". EELK Konsistooriumi väljaanne. Tallinn 1986.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: William Blake |