Sirkel

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib tööriistast; üliõpilasorganisatsioonide tähepõimikute kohta vaata Sirkel (tähepõimik); galaktika kohta Sirkli galaktika; tähtkuju kohta Sirkel (tähtkuju).

Sirkliga ringi joonistamine
Varasema aja sirkel

Sirkel on kahe liikuva haaraga riist, mille haarad on hõlpsasti fikseeritava vahekaugusega.

Sirkliga saab joonestada ringjooni ja kaari, teostada lõikude mõõtmist ja jaotamist, kanda lõike pikkust üle ühest kohast teise, märkida detaile.[1][2]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Varasematel aegadel kasutati sirklit mitmesugustel puutöödel, eriti puunõude põhjade valmistamisel, ringjoone tõmbamiseks, aga ka kirstude valmistamisel, veimevakkadel ornamentide ja ringide joonestamisel.[3] Puusirkli 20–30 cm pikkused haarad (sääred) painutati samast puukepikesest ning tõmmatava ringi raadiust sai reguleerida mõlemast haarast läbikäiva peenest varvast sõle abil. Sellised sirklid olid Eesti talurahva hulgas 19. sajandil laialt levinud. Painutatud sirklite kõrval oli ka puu- või metalltelje ümber käänduva liigendiga sirkleid. Suuremate ringide (näiteks tõrrepõhjad) joonestamiseks kasutati ka puuvarval liikuvate pakkudega sirklit, kus varva pikkus oli kuni 0,75 cm. Sageli asendati varbsirkel nööriga, mille otstesse kinnitati naelad.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ringjoon, ring, ringjoone keskpunkt. TaskuTark (vaadatud 19.02.2018)
  2. Eesti keele seletav sõnaraamat.(vaadatud 19.09.2022)
  3. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2007. Lk 277
  4. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. Lk 184

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]