Põlva maakond: erinevus redaktsioonide vahel
15. rida: | 15. rida: | ||
== Üldandmed == |
== Üldandmed == |
||
Põlva maakond (Põlvamaa) asub [[Eesti|Kagu-Eestis]]. Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes [[Tartu maakond|Tartu]], idas ja kagus [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]] |
Põlva maakond (Põlvamaa) asub [[Eesti|Kagu-Eestis]]. Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes [[Tartu maakond|Tartu maakonnaga]], idas ja kagus [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]iga, lõunas ja edelas [[Võru maakond|Võru maakonnaga]], läänes [[Valga maakond|Valga maakonnaga]]. Maakonna kirdepiir [[Lämmijärv|Lämmi]]- ja [[Pihkva järv]]es on ühtlasi riigipiir Venemaaga. |
||
==Kohalikud omavalitsused== |
==Kohalikud omavalitsused== |
Redaktsioon: 5. november 2016, kell 13:27
Põlva maakond | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 2165 km² | |
Elanikke: 24 036 (1.01.2023)[1] | |
Rahvastikutihedus: 11,1 in/km² | |
Maakonnalinn: Põlva | |
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Põlva rajooni ala.
Üldandmed
Põlva maakond (Põlvamaa) asub Kagu-Eestis. Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes Tartu maakonnaga, idas ja kagus Venemaa Pihkva oblastiga, lõunas ja edelas Võru maakonnaga, läänes Valga maakonnaga. Maakonna kirdepiir Lämmi- ja Pihkva järves on ühtlasi riigipiir Venemaaga.
Kohalikud omavalitsused
Põlva maakonnas on 13 valda:
Ahja vald - Kanepi vald - Kõlleste vald - Laheda vald - Mikitamäe vald - Mooste vald - Orava vald - Põlva vald - Räpina vald - Valgjärve vald - Vastse-Kuuste vald - Veriora vald - Värska vald
Maakonnalinn Põlva oli omaette omavalitsusüksus aastani 2013, mil ta ühines Põlva vallaga.
Loodus
Maastik
Põlva maakond liigestub maastikuliselt kaheks:
- Kagu-Eesti lavamaa (maakonna lääne- ja keskosa)
- Palumaa (ida- ja kaguosa).
Põlva maakonnas asub Eesti üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi Suur Taevaskoda – 22,5 meetri kõrgune liivakivipaljand Ahja jõe ürgorus.
Veestik
Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et maakonna kõigi üle 40 jõe ja oja veed jõuavad Peipsisse ja Lämmijärve.
Maakonnas on ligi 130 järve, kogupind 1000 ha. Enamik maakonna järvedest moodustavad järvestikke:
- Kanepi-Kooraste aheljärvestik, kus suurimateks järvedeks on Jõksi järv (65 ha), Piigandi järv (43 ha) ja Kooraste Suurjärv (39 ha).
- Mooste järved
- Orava järved
- Partsi järved
- Tilsi järved
Maakonna suurim järv on Meelva järv (78,7 ha).
Rahvastik
Demograafilised näitajad
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Põlva maakonnas 31 002 elanikku. Neist 47,48% oli mehed ning 52,52% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,97‰, suremuse üldkordaja 13,64‰ ja loomulik iive -3,68‰. 94,74% elanikest oli eestlased ja 4,04% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,77%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,43% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,80%. Töötuse määr[2] oli 8,6%. Elanike tihedus oli 14,3 in/km².[3]
Asustusüksused
Põlva maakonnas on 2 linna, 7 alevikku ja 255 küla.
- Külad
- Aarna - Abissaare - Adiste - Aiaste - Akste - Andre - Audjassaare - Beresje - Eoste - Erastvere - Haavapää - Hanikase - Hauka - Heisri - Himma - Himmaste - Himmiste (Veriora) - Hino - Holvandi - Hurmi - Häätaru - Ibaste - Igrise - Ihamaru - Jaanikeste - Jaanimõisa - Jantra - Joosu - Jõevaara - Jõeveere - Jõgehara - Jõksi - Järvepää - Kaagna - Kaagvere - Kaaru - Kadaja - Kahkva - Kahkva (Orava) - Kakusuu - Kamnitsa - Kanassaare - Karaski (Kõlleste) - Karilatsi (Kõlleste) - Karilatsi (Vastse-Kuuste) - Karisilla - Karste - Kassilaane - Kastmekoja - Kauksi - Kiidjärve - Kikka - Kirmsi - Kiuma - Kliima - Koidula - Koigera - Kolodavitsa - Kolossova - Kooli - Koolma - Koolmajärve - Kooraste - Koorvere - Korela - Korgõmõisa - Kosova - Kostkova - Kremessova - Krootuse - Krüüdneri - Kullamäe - Kundruse - Kunksilla - Kõivsaare - Kõliküla - Kõnnu - Kõvera - Kähri - Kärsa - Köstrimäe - Lahe - Laho - Laho (Veriora) - Laossina - Lauri - Leevaku - Leevi - Leevijõe - Lepassaare - Lihtensteini - Liinamäe - Linte - Litvina - Lobotka - Logina - Loko - Lootvina - Lutepää - Lutsu (Põlva) - Luuska - Lüübnitsa - Maaritsa - Madi - Magari - Mammaste - Marga - Matsuri - Meelva - Meemaste - Metste - Miiaste - Mikitamäe - Mustajõe - Mustakurmu - Mõtsavaara - Mõtsküla - Mägiotsa - Männisalu - Määsovitsa - Mügra - Naha - Naruski - Nedsaja - Niitsiku - Nohipalo - Nooritsmetsa - Nulga - Närapää - Orajõe - Orava - Oro - Padari - Pahtpää - Palutaja - Partsi - Pattina - Peetrimõisa - Perdaku - Peri - Piigandi - Piigaste - Pikajärve - Pikareinu - Pindi - Piusa - Podmotsa - Popovitsa - Praakmani - Pragi - Prangli - Puskaru - Puugi - Puugnitsa - Puuri - Põlgaste - Päka - Pääsna - Pääväkese - Raadama - Rahumäe (Räpina) - Raigla - Rasina - Rebasmäe - Rebaste - Riihora - Ristipalo - Roosi - Rosma - Ruusa - Rõsna - Rõssa - Rääptsova - Rääsolaane - Saabolda - Saareküla - Saatse - Samarina - Sarvemäe - Saverna - Savimäe - Selise - Sesniki - Sillapää - Sirvaste - Soe - Soena - Soesaare - Soodoma - Soohara - Sulaoja - Suuremetsa - Suure-Veerksu - Suurküla - Suurmetsa - Sõreste - Säkna - Säpina - Säässaare - Sülgoja - Süvahavva - Taevaskoja - Tamme (Orava) - Terepi - Tiido - Tilsi - Timo - Tonja - Toolamaa - Toomasmäe - Tooste - Treski - Tromsi - Tsirksi - Tuderna - Tuulemäe - Tõdu - Tännassilma - Uibujärve - Ulitina - Usinitsa - Vaartsi - Valgemetsa - Valgesoo - Valgjärve - Vana-Koiola - Vanaküla - Vanamõisa - Varbuse - Vardja - Varesmäe - Vareste - Vedernika - Velna - Verhulitsa - Verioramõisa - Veski - Viira - Viisli - Viluste - Vinso - Vissi - Vivva - Vooreküla - Voorepalu - Voropi - Võiardi - Võika - Võpolsova - Võuküla - Võõpsu - Väike-Rõsna - Väike-Veerksu - Vändra - Õrsava
Vaata ka
Viited
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 12.08.2023.
- ↑ 2007.-2009. libisev keskmine
- ↑ Statistikaameti koduleht
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põlva maakond |
- Põlvamaa portaal
- Põlva maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
- Kanepi wiskeid kihelkonna ajaloost, 1925