Orava

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib külast Võrumaal; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Orava (täpsustus).

Orava

Pindala 13 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 229 (1.01.2019)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 5708[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 57° 53′ N, 27° 27′ E
Orava (Eesti)
Orava
Kaart

Orava on küla Võru maakonnas Võru vallas Vastseliina–Värska maantee ääres. Orava on Tallinnast 285 km ja Põlvast 42 km kaugusel.

Aastatel 1992–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) oli küla Põlva maakonnas asunud Orava valla halduskeskus.

Külas asuvad ambulatoorium, apteek, kool jms. Orava metskonna keskus ja Orava raudteejaam asuvad naaberkülas Rõssas. Kultuurimaja asub Hanikases.

Orava küla läbib Vastseliina–Värska maantee ning vaid mõne kilomeetri kaugusele jäävad kaks raudteeliini: lõunas Valga–Petseri raudtee (lähim jaam Piusa) ning kirdes Tartu–Petseri raudtee.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Orava ümbrus kuulus varem (1561) Vastseliina linnuse piirkonda ja anti Liivi sõja ajal Petseri kloostrile. Tollal tunti küla Suur-Vaigusitsana (Большая Вайгужицы).

Orava nimi ilmus ürikusse 1638 (Oraw Laur). 17. sajandil rajati Vastseliina karjamõisana Orava mõis (Orrawa, hiljem Waldeck). Omaette mõisaks sai see 19. sajandi keskel. Märtsis 1700 toimus Oraval talurahvarahutus, mille käigus mõis rüüstati.[4]

Eesti Vabadussõjas 13.–30. märtsil 1919, pidasid Lõunarindel Eesti rahvavägi ja Nõukogude Venemaa Punaarmee rohkem kui kahe nädala kestel ägedaid lahinguid Orava mõisa ümbruses. Punaarmee lootis sellest piirkonnast võtta ette suurema pealetungi Võru ja Tartu suunas. Rahvavägi seevastu püüdis suruda vastase Pihkva järveni, lühendades seeläbi liialt pikaks veninud rindejoont[5].

Nõukogude okupatsiooniperioodil asus külas Orava sovhoosi keskus.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Külas asuvad Orava järv, Orava Mustjärv ja Solda järv.

Külast voolab läbi Kamnitsa oja.

Kultuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistena on kaitse alla võetud mitmed endise Orava mõisa hooned (tõllakuur, aidavaremed, mõisa abihoone ja teenijatemaja mantelkorsten).

Mõisaansambli juures paikneb 1934. aastal avatud ja 1989. aastal taastatud Orava Vabadussõja mälestussammas.

Küla territooriumi lõunaosas asuvad mitmed kaitsealused kääpad ja arheoloogiamälestis Kalmato lohk.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]