1933: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. märts 2015, kell 20:00

Sündinud 1933 • Surnud 1933 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1929 | 1930 | 1931 | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | ► | ►►

1933. aasta (MCMXXXIII) oli 20. sajandi 33. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

30. jaanuar – Adolf Hitler nimetati Saksamaa uueks riigikantsleriks.

Veebruar

27. veebruar – süüdati Reichstag. Selle sündmuse tagajärjel välja antud dekreet tühistas suure osa Saksamaa kodanike põhiõigustest.

Märts

4. märts – demokraat Franklin Delano Roosevelt vannutati USA 32. presidendiks.
23. märts – Saksa Riigipäev andis Adolf Hitlerile diktaatorivõimu 1937. aasta aprillini.
24. märts – ilmus artikkel "Juudid kuulutavad Saksamaale sõja".^[1]
27. märts – toodeti katseseadmete vea tõttu kogemata polüetüleeni. Sellest sai hiljem maailmas enimkasutatud plast.^[2]

Aprill

...

Mai

1. mai – kukkus tähtaeg vastavalt Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti määrusele (Executive Order 6102) erasektori käes oleva kulla üleandmiseks Föderaalreservi.
9. mai – Berliinis toimus esimene natslik raamatuhävitamine, tulle visati 25 000 raamatut.

Juuni

...

Juuli

14. juuli – Saksamaal keelustati kõik parteid peale natsionaalsotsialistliku partei.
22. juuli – USA lendur Wiley Post lõpetas esimese üksinda sooritatud ümbermaailmareisi.

August

...

September

...

Oktoober

...

November

19. november – Riigivanem Konstantin Päts tegi ametliku visiidi Lätisse

Detsember

23. detsember – Marinus van der Lubbe mõisteti Saksamaa Riigipäevahoone süütamises süüdistatuna surma.

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 1933. aasta Eestis

1. jaanuar – majanduskriis on haripunkti jõudmas: registreeritud töötuid on 26 000^[3]. Töötute abistamiseks hakati kõikidelt tööstus- ja kaubandusettevõtetelt nõudma nn kriisimaksu^[3].
20. jaanuar – Eesti Spordileht ilmus esimest korda kuukirjana^[4].
21. jaanuar – algas Tallinnast Monte Carlosse kulgev tähesõit, millest võttis osa 21 autot. Tähesõidu võitis prantslane Maurice Vasselle^[4].
27. jaanuar – Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) käsipallimeeskond lõpetas oma Euroopa turnee, mis oli alganud 2. jaanuaril. NMKÜ võitis korvpallis 4 mängu 12-st ja võrkpallis kõik 5 mängu^[4].

9. veebruar – Aleksander Hellat ja Rudolf Gabrel valiti riigikohtunikeks.

27. aprill – Eesti Spordi Keskliidu juhatuse esimehe kohalt lahkus Johan Laidoner ja tema asemele valiti Ado Anderkopp^[4].

13. mai – Robert Friedemann algatas 1-se Eesti allveelaeva ehitamise fondi algkapitali kogumise.
28. mai – Riias toimus Eesti-Läti maavõistlusmäng, mille Läti võitis 2:0^[4]
31. mai – Vabariigi Valitsus kinnitas Allveelaevastiku Sihtkapitali põhikirja.
11. juuni – Stockholmi olümpiastaadionil oli Eesti oma esimesel MM-võistluste valikturniiri mängul vastamisi Rootsiga, kellele kaotati 2:6^[4].
21. juuni – maailmakuulus soomlasest pikamaajooksja Paavo Nurmi jooksis neljandat korda Eestis. See jäi tema viimaseks jooksuks välismaal^[4].
23. juuni – Läti president Alberts Kviesis saabus Eestisse.
23. juuni – Tallinnas toimus 25. juunini X üldlaulupidu^[3].
25. juuni – Süttis põlema Soeva kool mis asus ajaloolises Võlla mõisas.
30. juuni – valitsus teatas, et müüb moraalselt vananenud hävitajalaevad ("Lennuk" ja "Vambola") Peruule^[3]. Müük pälvis ühiskonnas suure pahameele^[3].

11. august – Vabariigi Valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra.

17. september – Tartus avati Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg"^[3].
17. september – toimus esimene mootorrataste Eesti Suursõit ehk TT (Tourist Trophy)^[4].
30. september – eestlane Ernst Birnbaum oli Nõukogude Liidu stratostaadi "SSSR" pardal, kui see purustas maailmarekordi õhukõrguses (19 km)^[3].

14.–16. oktoober – toimunud rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse eelnõu
17. oktoober – Valkas tabati pornograafiameister Ned de Baggo.
18. oktoober – asutati Tallinna Meistrite Kogu.
19. oktoober – Jaan Tõnissoni valitsus kaotas enda poolt sama aasta 11. augustil kehtestatud kaitseseisukorra alates 20. oktoobrist.
19. oktoober – Otto Pukk vannutati advokaadiks.
30. oktoober^[küsitav] – taastus vabadussõjalaste legaalne tegevus: loodi Eesti Vabadussõjalaste Liit.

21. november – valiti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed järgnevaks neljaks aastaks.
26. november – Tallinna saabus Soome soomuslaev Väinämöinen.

9. detsember – Balti Vendluse juhid Victor von zur Mühlen, Ernst Turmann, Emil Musso, Otto Haller ja Hans von Schulmann saadeti sisekaitseülema otsusega kaitseseisukorra piirkonnast välja.
11. detsember – algas 2-sendiste metallvahetusrahade vermimine.
14. detsember – Märt Gross valiti Valga linnapeaks.
15. detsember – Rahvuslik Keskerakond otsustas riigivanema kandidaati mitte üles seada, vaid toetada Johan Laidoneri kandidatuuri.
17. detsember – Jaan Kiivit valiti Viru-Jaagupi õpetajaks.
18. detsember – Joakim Puhk valiti tagasi Kaubandus-Tööstuskoja esimeheks.
21. detsember – tulistati Haljala vallavanemat Evald Valki.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1933

7. jaanuar – Magda Szabó, Ungari kirjanik ja tõlkija
18. veebruar – Vincenzo Consolo, itaalia kirjanik
18. veebruar – Yoko Ono, Jaapani kunstnik
14. märts – Michael Caine, briti näitleja
31. märts – Vladimir Agafonov, Venemaa kabetaja
9. aprill – Jean-Paul Belmondo, prantsuse näitleja
15. aprill – Boriss Strugatski, Vene kirjanik
25. aprill – Per Gunnar Evander, rootsi kirjanik
14. juuli –Franz, Baieri hertsog
5. juuni – Per Ung, Norra skulptor ja graafik
18. august – Roman Polański, Poola filmirežissöör
27. august – Kerstin Ekman, rootsi kirjanik
4. november – Mildred McDaniel, USA kergejõustiklane, kõrgushüppaja
19. november – Franco Adami, Itaalia kujur
19. november – Larry King, USA teleajakirjanik
21. november – Jean Shepard, USA laulja
23. november – Krzysztof Penderecki, poola helilooja
13. detsember – Feliks Kark, Eesti näitleja
23. detsember – Akihito, Jaapani keiser

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1933

3. jaanuar – Wilhelm Cuno, Saksa poliitik
26. jaanuar – Balduin Kusbock, eesti filminäitleja
21. veebruar – Anton Jürgenstein, eesti ajakirjanik
1. aprill – Aleksei Sorokin, Eesti poliitik
25. juuni – Anna Brigadere, läti kirjanik
6. juuli – Robert Kajanus, soome helilooja
25. juuli – Jakob Kukk, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop
29. august – August Kirsimägi, eesti kirjanik
20. oktoober – Osvald Rosenthal, Eesti sõjaväelane
23. oktoober – Otto Matthisson, Põlva köster
13. november – Paul Ernesaks, eesti leidur
19. november – Vittorio Scialoja, Itaalia diplomaat
2. detsember – Eduard Kurnim, eesti näitleja
4. detsember – Stefan George, saksa kirjanik
26. detsember – Eduard Vilde, eesti kirjanik
26. detsember – Anatoli Lunatšarski, NSV Liidu riigitegelane

Nobeli auhinnad

füüsika – Erwin Schrödinger, Paul Adrien Maurice Dirac
keemia – auhinda välja ei antud
meditsiin – Thomas Hunt Morgan
kirjandus – Ivan Bunin
rahu – sir Ralph Norman Angell Lane

Viited

↑ The Jewish Declaration of War on Nazi Germany
↑ 27. märtsil 1933 valmistati kogemata polüetüleeni ERR Novaator, 27. märts 2015
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 ^3,6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 228–230
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 ^4,5 ^4,6 ^4,7 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014) Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "ESBL" on määratud mitu korda erineva sisuga.

Välislingid

Eesti Kroonika 1933

[1] The Jewish Declaration of War on Nazi Germany

[2] 27. märtsil 1933 valmistati kogemata polüetüleeni ERR Novaator, 27. märts 2015

[Kronoloogia,_2007-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 ^3,6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 228–230

[ESBL-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 ^4,5 ^4,6 ^4,7 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014) Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "ESBL" on määratud mitu korda erineva sisuga.

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 === Veebruar ===
+* [[27. veebruar]] – [[Reichstagi põleng|süüdati Reichstag]]. Selle sündmuse tagajärjel välja antud dekreet tühistas suure osa Saksamaa kodanike põhiõigustest.
-* ...
 === Märts ===
@@ 17. rida: / 16. rida: @@
 *[[23. märts]] – [[Saksa Riigipäev]] andis [[Adolf Hitler]]ile [[diktaator]]ivõimu [[1937]]. aasta aprillini.
 *[[24. märts]] – ilmus artikkel "[[Juudid kuulutavad Saksamaale sõja]]".<ref>[http://www.wintersonnenwende.com/scriptorium/english/archives/articles/jdecwar.html The Jewish Declaration of War on Nazi Germany]</ref>
-*[[27. märts]] – toodeti katseseadmete vea tõttu kogemata [[polüetüleen]]i. Sellest sai hiljem maailmas enimkasutatud [[plast]].<ref>[http://novaator.err.ee/v/teaduslugu/dd19dc08-136f-4e11-94a1-63f64bf3e233 27. märtsil 1933 valmistati kogemata polüetüleeni] ERR Novaator, 28. märts 2015</ref>
+*[[27. märts]] – toodeti katseseadmete vea tõttu kogemata [[polüetüleen]]i. Sellest sai hiljem maailmas enimkasutatud [[plast]].<ref>[http://novaator.err.ee/v/teaduslugu/dd19dc08-136f-4e11-94a1-63f64bf3e233 27. märtsil 1933 valmistati kogemata polüetüleeni] ERR Novaator, 27. märts 2015</ref>
 === Aprill ===
@@ 148. rida: / 147. rida: @@
 *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[Ivan Bunin]]
 *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – [[Norman Angell|sir Ralph Norman Angell Lane]]
-== Välislingid ==
-*[http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=215 Eesti Kroonika 1933]
 == Viited ==
 {{Viited|allikad=
 <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 228–230</ref>}}
+== Välislingid ==
+*[http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=215 Eesti Kroonika 1933]
 [[Kategooria:1933]]