Ernst Birnbaum
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Ernst Birnbaum (vene keeles Эрнст Карлович Бирнбаум; 31. oktoober 1894 Rakke, Simuna kihelkond, Virumaa – 4. jaanuar 1965 Moskva, NSV Liit) oli eesti päritolu Nõukogude Liidu sõjaväelane (polkovnik), õhusõidu instruktor ja stratonaut.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ernst Birnbaum sündis Rakke hobupostijaama sepa peres. Noorena siirdus ta Peterburi, kus oli kolm aastat lukksepaõpilane, siis tööline masinatehases.
Aastatel 1915–1917 oli ta Venemaa Keisririigi armees. Ta saadeti teenima Viapori kindluse õhusõidu roodu. 1917. aastal astus ta Punakaarti, teenis 19. õhusõidu salgas, osales lõunarindel lahinguis Denikini vastu.
Augustis 1919 lähetati ta Petrogradi Tööliste ja Talupoegade Punaarmee juhtivkoosseisu õhusõidukursustele, lõpetas kursuse 1920. aasta sügisel. Jätkas seejärel õpinguid Kõrgemas Õhusõidukoolis, mille lõpetas 1923. aasta suvel, sai punase sõjaväeõhusõitja kutse ning suunati teenima Oranienbaumi 4. suurtükiväe õhusõidusalka. Jaanuaris 1925 asus ta uuesti õppima Kõrgemas Õhusõidukoolis õhulaevapilootide kursusele, mille lõpetas sama aasta novembris. Teenis seejärel samas koolis instruktorina juhitavate õhupallide salgas ning seejärel kõrgema õhusõidukooli õppesalgas. Oli ka Leningradi Tehnoloogilise Instituudi komissar.
1921. aastal tegi ta esimese vabalennu stratostaadiga, tõustes 4500 m kõrgusele. 1929. aastal õpetas ta piloteerimisoskust juba teistele stratonautidele. Aastatel 1930 kuni 1932 oli õhulaeva Komsomolskaja Pravda piloot ja ülema abi.
30. septembril 1933 tõusis ta koos Georgi Prokofjevi (1902–1939) ja Konstantin Godunoviga (1892–1965) stratostaadil SSSR-1 19 kilomeetri kõrgusele, ületades šveitslase Auguste Piccardi (1884–1962) nimel olnud maailmarekordi. Saavutus püsis ametliku maailmarekordina hulk aastaid.
Pärast õnnestunud stratosfäärilendu määrati ta õhujõudude lahingulise ettevalmistuse valitsuse sektorijuhataja abiks. 1934. aastal Beringi mere jääoludes kahjustusi saanud laeva Tšeljuškin meeskonna päästmiseks saadeti Tšukotkale ka kaks õhulaeva: Smolnõi ja Komsomolskaja Pravda. Õhulaevade salga ülemaks määrati Birnbaum. Kuna salga teekond võttis kaua aega, siis päästetöödes nad tegelikult ei osalenud.
Pärast tagasipöördumist Tšukotkalt asus ta tööle Moskvas Konstantin Tsiolkovski nimelises õppekombinaadis Dirižabelstroi, kus pidas loenguid õhulaevade sõjalisest kasutamisest. 1935. aastal moodustati õhulaevade õppe- ja katseeskaader, mille ülemaks määrati Birnbaum.
1936. aastal määrati Birnbaum moodustamisel olnud 10. üksiku tõkkeõhupallide divisjoni ülemaks. Nõukogude–Saksa sõja alguses oli ta 1. õhukaitse korpuse 9. tõkkeõhupallide polgu ülem. Hiljem oli polkovnik Birnbaum Moskva õhukaitse 2. tõkkeõhupallide diviisi ülem[küsitav]. 1945. aastal arvati tervislikel põhjustel reservi.
Ernst Birnbaum on maetud Moskva Trojekurovo kalmistule.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on autasustatud kahe Lenini ordeni, Punalipu ordeni, Punatähe ordeni ja medalitega.
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
10. juunil 1972 avasid Nõukogude Liidu võimuesindajad Ernst Birnbaumi sünnikohas Rakkes mälestuskivi.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Arnold Nugis, Oleg Poletajev. "Kodumaa tiibadel". Eesti Raamat. Tallinn 1987