Arutelu:1933
[[Demokratism|Demokraat]] [[Franklin Delano Roosevelt]] vannutati [[USA]] 32. [[President|presidendiks]]
Siin kontekstis demokraat tähendab mitte maailmavaadet, vaid parteid. Pealegi "demokratism" tundub pisut kummaline. Siim 21:01, 6 Jan 2005 (UTC)
Kas 12. augusti sündmuse all on mõeldud kaitseseisukorra kehtestamist? Kas Tõnissonil polnud õigust kaitseseisukorda kehtestada? Andres 3. märts 2006, kell 09.53 (UTC)
Tegin copy-paste'i 12. märtsist 1934 (asendasin nimed). Kas Pätsil polnud õigust kaitseseisukorda kehtestada (retooriline küsimus)?
- Ega siis Vikipeedia pole naljategemise koht. Kui Pätsi kohta on midagi valesti öeldud, siis tuleb see ära parandada, mitte Tõnissoni kohta meelega valesti kirjutada. Ma ei ole asjatundja, aga minu teada Päts rikkus põhiseadust. Andres 3. märts 2006, kell 10.29 (UTC)
See pole mingi naljategemisena mõeldud minu poolt. Tõnissoni ja Pätsi poolt kaitseseisukorra kehtestamisel on sama seaduslik alus - kuid on aksioom, et Päts on paha ja mis ta tegi, on ebaseaduslik. Kui kasutada selliseid sõnu nagu riigipööre, siis kõigi kohta võrdselt.
- Kui sõna "riigipööre" ei ole erapooletu, siis tuleb selle kasutamisest loobuda, mitte laiendada selle kasutamist. Ma ei ole küll asjatundja, kuid arvan, et sõnal "riigipööre" on konkreetne sisu, nii et riigipöörde toimumine või mittetoimumine on faktiküsimus. Kaitseseisukorra kehtestamine iseenesest ei ole riigipööre. Arvan, et kaitseseisukorra väljakuulutamine valitsuse poolt 12. märtsil 1934 ja see, mida nimetatakse Pätsi ja Laidoneri riigipöördeks ning mis toimus samal päeval, on erinevad sündmused.
- Kas kaiseseisukorra väljakuulutamine on valitsuse pädevuses? 12. märtsil 1934 tegi seda valitsus. Kas ka 1933 tegi seda valitsus? Sel juhul tuleb siin sõnastust muuta. Andres 3. märts 2006, kell 10.55 (UTC)
Jah, tõenäoliselt valitsus (aga kes siis veel?), kuigi mul ei ole hetkel otsuste tekste käepärast. 1934 tegi seda peaminister riigivanema ülesannetes, uue põhiseaduse alusel tekkinud institutsioon.
- EE 11. köites on öeldud, et 12. märtsil 1934 kuulutas valitsus välja kaitseseisukorra. Kas see ei pea paika? Päts oli sel ajal sama allika järgi üleminekuvalitsuse juht (pole öeldud, mis oli tema ametinimetus) ning uue põhiseaduse järgi pidi viieks aastaks valitama riigivanem. Kas see ei pea paika? Andres 3. märts 2006, kell 12.02 (UTC)
Päts oli sel ajal, pärast uue põhiseaduse kehtimahakkamist, peaminister (valitsuse juht) ja peaminister riigivanema ülesannetes (riigipea kohusetäitja). Riigipeana ja valitsuse juhina olid tema ametinimetused erinevad.
Praegu pole, vähemalt minu poolt, mõtet eksprompt edasi vaielda. Otsin 1933 ja 1934 Riigi Teatajast otsuste tekstid üles ja panen siia. Igatahes, kuni keegi mind vastupidises ei veena, jään kindlaks enda juurde: Tõnissoni 1933 ja Pätsi 1934 tegevus on võrdväärne (selle vahega, et Päts oskas endale soodsa rahvahääletuse korraldada) ja neid tuleb sama mõõdupuuga kohelda. Mitte nii, et üks on demokraatlik rahvajuht ja teine diktaator. Tõnissonisse tuleks kriitilisemalt suhtuda.
- Nähtavasti osales ta kaitseseisukorra väljakuulutamises valitsuse juhina (siis peaministrina). Mul ei ole midagi selle vastu, et Pätsi ja Tõnissoni ühe mõõdupuuga kohelda. Aga juhul kui Päts toimis põhiseadust või seadusi rikkudes ja Tõnisson mitte, siis ei saa nende tegevust ühtemoodi kvalifitseerida. Ma ei ole asjatundja, kuid valimiste edasilükkamist ja Laidoneri määramist ülemjuhatajaks on nimetatud ebaseaduslikuks. Kaitseseisukorra väljakuulutamine tundub olevat seaduslik. Ka arreteerimised olid arvatavasti seaduslikud. Andres 3. märts 2006, kell 14.21 (UTC)
Teeme ära:
Sõjaseadus ja mobilisatsion välja kuulutatud.
RT 1924, 3.
Ajutine Valitsus otsustas 29. novembril:
1. Terves Eesti Vabariigis sõjaseadus selle väljakuulutamise päevast maksma panna.
2. Üleriiklise mobilisatsioni tähtpäevaks 1. detsember s. a. määrata. Esialgse määruse põhjal peavad lipu alla ilmuma kõik 21-, 22-, 23- ja 24-aastased mehed. Seks otstarbeks peavad need mehed nimetatud tähtajaks oma maakonnalinna sõjaväekomisjoni koguma ühes varustusega, nagu see Ajutise Valitsuse käsukirjas teada antud.
Vabariigi Valitsuse otsus 1. detsembrist 1924 a.
RT 1924, 145.
Põhiseaduse § 60, p. 5 põhjal kuulutada välja sõjaseadus kogu Eesti riigi piirides.
Riigivanem Fr. Akel.
Ministrid:
O. Strandman, Th. Rõuk,
C. R. Pusta, A. Kerem,
R. Gabrel, Chr. Kaarna.
Riigisekretär K. Terras.
Vabariigi Valitsuse otsus 11. augustist 1934.
RT 1933, 69, 531.
Arvestades Eesti Vabariigis maksva demokraatliku korra vastu sihitud liikumist ja vastutustundeta kihutustöö levimist, mis tekitab ärevust laiemates kodanikkude kihtides ning on hädaohtlik demokraatlikule riigikorrale ja avalikule julgeolekule, kuulutada välja Eesti Vabariigi põhiseadusega määratud demokraatliku riigikorra kaitseks kaitseseisukord kogu Vabariigis, tähtajaga kuni 1. jaanuarini 1934, et Vabariigi Valitsusel oleks võimalik vajadust mööda tarvitusele võtta mõjuvaid abinõusid riigielu rahuliku arenemiskäigu kindlustamiseks.
Käesolev otsus panna maksma telegraafi teel.
Alus: Kaitseseisukorra seaduse § 1 (RT 61 – 1930).
Riigivanem J. Tõnisson.
Kohtu- ja siseminister V. Rooberg.
Riigisekretäri abi Rich. Övel.
Riigivanema otsus nr. 173.
RT 1934, 22, 156.
12. märtsil 1934.
1. Põhiseaduse § 60 p. 7 ja Kaitseseisukorra seaduse § 1 alusel kuulutan välja kaitseseisukorra kogu Vabariigis kuueks kuuks, arvates 12. märtsist 1934 kell 17.
2. Kaitseseisukorra seaduse § 7 p. 1 põhjal nimetan kaitsevägede ülemjuhatajaks kindral-leitnant Johan Laidoner'i, pannes viimase peale ka sisekaitse ülema kohused, määrates viimase abiks kindral-major G. Jonson'i.
3. Vabastan vägede juhataja kohuste täitmisest Kaitseminister kindral-major P. Lill'e ja sisekaitse ülema kohuste täitmisest kindral-major G. Jonson'i.
4. Riigi raudteed ja post, telegraaf ja telefon alluvad operatiivselt kaitsevägede ülemjuhatajale.
5. Käesolev otsus panna maksma telegraafi teel.
K. Päts
Peaminister
Riigivanema ülesannetes.
Joh. Müller
Kohtu- ja siseminister.
Riigikogu poolt 16. märtsil 1934 vastuvõetud
Otsus kaitseseisukorra maksmapanemise asjas kogu vabariigis.
RT 1934, 23, 169.
Riigikogu otsustab:
kinnitada Riigivanema otsus nr. 173 12. III 1934 (RT 22 – 1934), mille järele Põhiseaduse § 60 p. 7 ja Kaitseseisukorra seaduse § 1 alusel pannakse maksma kaitseseisukord kogu vabariigis kuue kuu peale, arvates 12. märtsist 1934 kell 17.
Algkirjale alla kirjutanud:
Riigikogu Esimees K. Einbund.
Sekretär J. Loosalu.
Asjadevalitseja E. Madisson.
Siin nad nüüd on, kõik neli (näiteks piiri ääres kehtis kaitseseisukord kogu aeg, seda pikendati regulaarselt). Tulevikus peaks nad paigutama artiklisse Sõjaseisukord või Kaitsesisukord. Kaitseseisukorra kuulutas välja 1934 Päts riigivanemana, mitte peaministrina (vastasel korral oleks see Vabariigi Valitsuse otsus). Valimised lükati edasi hiljem, mitte 12. märtsil. Ja Laidoner nimetati ülemjuhatajaks ka 1924. aastal, kuigi ka siis ei olnud Eesti sõjas ühegi teise välisriigiga - aga 1924. aasta otsust pole keegi ebaseaduslikuks kuulutanud.
12. märtsil 1934 keelas Sisekaitse ülem oma sundmäärusega nr. 14 (RT 1934, 22, 157) poliitilised koosolekud ja rongkäigud;
15. märtsil 1934 keelas Sisekaitse ülem oma sundmäärusega nr. 15 (RT 1934, 23, 171) riigivõimu ja riigivõimu esindajate ähvardamise.
Ja lisaks veel:
Vabariigi Valitsuse poolt 18. juunil 1926 a. vastu võetud
Kaitseseisukorra kaotamise määrus.
RT 1926, 54.
1. detsembril 1924 a. Vabariigi Valitsuse otsusega välja kuulutatud ja Riigikogu poolt kinnitatud kaitseseisukord (sõjaseadus) kaotatakse ära kogu Eesti riigi piirides, välja arvatud:
1) Raudteede piirkond;
2) Tallinna, Narva ja Petseri linnad;
3) Nõmme, Narva-Jõesuu, Mustvee, Kallaste ja Võõbsu alevid;
4) Harjumaa vallad: Viimsi, Nehatu, Rae, Kurna, Harku, Naissaare, Saku ja Saue;
5) Virumaa vallad: Naroova, Kose, Skarjatina, Peetri, Joala, Auvere, Mustajõe, Illuka, Vaasknarva, Isaku ja Tudolinna;
6) Võrumaa vallad: Räpina, Kahkva, Orava, Veeriora, Toolamaa ja Moisekatsi;
7) Petserimaa vallad: Petseri, Irboska, Järvesuu, Kulje, Mikitamäe, Satserina, Senno ja Vilo ning Rootova ja Laura valdade pindala idapool Panikovitsa-Laura-Kudepi maanteed, viimane ühes arvatud.
Riigivanem J. Teemant.
Siseminister K. Einbund.
Riigisekretär K. Terras.
Neis kohtades kehtis kaitseseisukord peaaegu kogu Eesti aja. Kuidas seda asjaolu nimetada?
Või veel, teema lõpetuseks (kaitseseisukorra viimne pikendamine Eesti ajal):
Vabariigi Presidendi otsus nr. 188.
RT 1939, 74, 586.
8. septembril 1939.
Põhiseaduse § 144 esimese lõike ja Kaitseseisukorra seaduse § 5 alusel kuulutan välja kaitseseisukorra kogu Vabariigis üheks aaastaks, arvates 12. septembrist 1939 kell 17.
Käesolev otsus avaldada Riigi Teatajas.
K. Päts
Vabariigi President.
K. Eenpalu
Peaminister.
Rich. Veermaa
Siseminister.
Ja nüüd võiks keegi asutada artikli Kaitseseisukord.
Allikad: Daily Expressi pealkiri: [1][2]
*23. märts – juudid kuulutasid Saksamaale sõja.
- Selle sündmuse juures peaks kindlasti olema siselink, muidu ei tea, mida see tähendab. Andres 30. september 2006, kell 12:21 (UTC)
- Muide, miks see sündmus maha võeti? See ei näi olevat mingi revisionism, ma usun, et sündmus leidis tõepoolest aset. Mulle on see küll huvitav fakt.
- Kuni sellel pole viidet, ei ole see fakt. --Lulu 2. oktoober 2006, kell 09:13 (UTC)
- On ju kaks viidet, kas neist ei piisa?
- Selle kohta on inglise wikipedias artikkel: en:Judea Declares War on Germany
- Ja siin on vastava artikli originaaltekst [3].
Jah, panin tagasi koos viidetega. --Lulu 2. oktoober 2006, kell 09:30 (UTC)
- Praegu on olemas välislingid, mis tõendavad, et tegu pole väljamõeldisega, aga on tarvis ka siselinki, mis viiks eesti Vikipeedia artikli juurde, kus asjast lähemalt räägitakse. Kui selline artikkel tehakse, tuleb ka välislingid sinna üle viia. Andres 2. oktoober 2006, kell 13:02 (UTC)
- Minu meelest on praegune sõnastus peale segasuse (mis tähendab "juudid kuulutasid"?) ka eksitav, sest pole selgitatud, et mõeldud on majandus- ja rahandussõda.
- Teine allikas tundub olevat erapoolik kirjutis.
- Inglise ja saksa vikis on artikkel Daily Expressi artikli kohta, mitte otseselt sõja kuulutamise kohta. Andres 2. oktoober 2006, kell 13:12 (UTC)