1933: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Sündmused Eestis: panin vale sündmused, par |
→Sündmused Eestis: sport |
||
58. rida: | 58. rida: | ||
* [[20. jaanuar]] – [[Eesti Spordileht]] ilmus esimest korda [[kuukiri|kuukirjana]]<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. |
* [[20. jaanuar]] – [[Eesti Spordileht]] ilmus esimest korda [[kuukiri|kuukirjana]]<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. |
||
* [[21. jaanuar]] – algas [[Monte Carlo tähesõit|Tallinnast Monte Carlosse kulgev tähesõit]], millest võttis osa 21 autot. Tähesõidu võitis prantslane [[Maurice Vasselle]]<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. |
* [[21. jaanuar]] – algas [[Monte Carlo tähesõit|Tallinnast Monte Carlosse kulgev tähesõit]], millest võttis osa 21 autot. Tähesõidu võitis prantslane [[Maurice Vasselle]]<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. |
||
* [[27. jaanuar]] – [[Noorte Meeste Kristlik Ühing|Noorte Meeste Kristliku Ühing]]u (NMKÜ) käsipallimeeskond lõpetas oma Euroopa turnee, mis oli alganud [[2. jaanuar]]il. NMKÜ võitis korvpallis 4 mängu 12-st ja võrkpallis kõik 5 mängu<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. |
|||
* [[9. veebruar]] – [[Aleksander Hellat]] ja [[Rudolf Gabrel]] valiti riigikohtunikeks. |
* [[9. veebruar]] – [[Aleksander Hellat]] ja [[Rudolf Gabrel]] valiti riigikohtunikeks. |
||
* [[27. aprill]] – [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] juhatuse esimehe kohalt lahkus [[Johan Laidoner]] ja tema asemele valiti [[Ado Anderkopp]]<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. |
|||
* [[13. mai]] – [[Robert Friedemann]] algatas [[Allveelaevastiku Sihtkapital|1-se Eesti allveelaeva ehitamise fondi algkapitali]] kogumise. |
* [[13. mai]] – [[Robert Friedemann]] algatas [[Allveelaevastiku Sihtkapital|1-se Eesti allveelaeva ehitamise fondi algkapitali]] kogumise. |
||
* [[28. mai]] – [[Riia]]s toimus Eesti-Läti maavõistlusmäng, mille Läti võitis 2:0<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> |
|||
* [[31. mai]] – [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus|Vabariigi Valitsus]] kinnitas [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]i põhikirja. |
* [[31. mai]] – [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus|Vabariigi Valitsus]] kinnitas [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]i põhikirja. |
||
* [[11. juuni]] – [[Stockholmi olümpiastaadion]]il oli Eesti oma esimesel [[1933. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste Euroopa valikturniir|MM-võistluste valikturniiri]] mängul vastamisi Rootsiga, kellele kaotati 2:6<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. |
|||
* [[21. juuni]] – maailmakuulus soomlasest pikamaajooksja [[Paavo Nurmi]] jooksis neljandat korda Eestis. See jäi tema viimaseks jooksuks välismaal<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. |
|||
* [[23. juuni]] – [[Läti president]] [[Alberts Kviesis]] saabus Eestisse. |
* [[23. juuni]] – [[Läti president]] [[Alberts Kviesis]] saabus Eestisse. |
||
*[[23. juuni]] – Tallinnas toimus [[25. juuni]]ni [[X üldlaulupidu]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. |
*[[23. juuni]] – Tallinnas toimus [[25. juuni]]ni [[X üldlaulupidu]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. |
Redaktsioon: 31. detsember 2014, kell 00:29
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad |
1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| 1960. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1929 |
1930 |
1931 |
1932 |
1933
| 1934
| 1935
| 1936
| 1937
| ►
| ►►
1933. aasta (MCMXXXIII) oli 20. sajandi 33. aasta.
Sündmused maailmas
Jaanuar
- 30. jaanuar – Adolf Hitler nimetati Saksamaa uueks riigikantsleriks.
Veebruar
- ...
Märts
- 4. märts – demokraat Franklin Delano Roosevelt vannutati USA 32. presidendiks.
- 23. märts – Saksa Riigipäev andis Adolf Hitlerile diktaatorivõimu 1937. aasta aprillini.
- 23. märts – sionistid kuulutasid Saksamaale sõja. [1][2]
Aprill
- ...
Mai
- 1. mai – kukkus tähtaeg vastavalt Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti määrusele (Executive Order 6102) erasektori käes oleva kulla üleandmiseks Föderaalreservi.
- 9. mai – Berliinis toimus esimene natslik raamatuhävitamine, tulle visati 25 000 raamatut.
Juuni
- ...
Juuli
- 14. juuli – Saksamaal keelustati kõik parteid peale natsionaalsotsialistliku partei.
- 22. juuli – USA lendur Wiley Post lõpetas esimese üksinda sooritatud ümbermaailmareisi.
August
- ...
September
- ...
Oktoober
- ...
November
- 19. november – Riigivanem Konstantin Päts tegi ametliku visiidi Lätisse
Detsember
- 23. detsember – Marinus van der Lubbe mõisteti Saksamaa Riigipäevahoone süütamises süüdistatuna surma.
Sündmused Eestis
- Pikemalt artiklis 1933. aasta Eestis
- 1. jaanuar – majanduskriis on haripunkti jõudmas: registreeritud töötuid on 26 000[1]. Töötute abistamiseks hakati kõikidelt tööstus- ja kaubandusettevõtetelt nõudma nn kriisimaksu[1].
- 20. jaanuar – Eesti Spordileht ilmus esimest korda kuukirjana[2].
- 21. jaanuar – algas Tallinnast Monte Carlosse kulgev tähesõit, millest võttis osa 21 autot. Tähesõidu võitis prantslane Maurice Vasselle[2].
- 27. jaanuar – Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) käsipallimeeskond lõpetas oma Euroopa turnee, mis oli alganud 2. jaanuaril. NMKÜ võitis korvpallis 4 mängu 12-st ja võrkpallis kõik 5 mängu[2].
- 9. veebruar – Aleksander Hellat ja Rudolf Gabrel valiti riigikohtunikeks.
- 27. aprill – Eesti Spordi Keskliidu juhatuse esimehe kohalt lahkus Johan Laidoner ja tema asemele valiti Ado Anderkopp[2].
- 13. mai – Robert Friedemann algatas 1-se Eesti allveelaeva ehitamise fondi algkapitali kogumise.
- 28. mai – Riias toimus Eesti-Läti maavõistlusmäng, mille Läti võitis 2:0[2]
- 31. mai – Vabariigi Valitsus kinnitas Allveelaevastiku Sihtkapitali põhikirja.
- 11. juuni – Stockholmi olümpiastaadionil oli Eesti oma esimesel MM-võistluste valikturniiri mängul vastamisi Rootsiga, kellele kaotati 2:6[2].
- 21. juuni – maailmakuulus soomlasest pikamaajooksja Paavo Nurmi jooksis neljandat korda Eestis. See jäi tema viimaseks jooksuks välismaal[2].
- 23. juuni – Läti president Alberts Kviesis saabus Eestisse.
- 23. juuni – Tallinnas toimus 25. juunini X üldlaulupidu[1].
- 25. juuni – Süttis põlema Soeva kool mis asus ajaloolises Võlla mõisas.
- 30. juuni – valitsus teatas, et müüb moraalselt vananenud hävitajalaevad ("Lennuk" ja "Vambola") Peruule[1]. Müük pälvis ühiskonnas suure pahameele[1].
- 11. august – Vabariigi Valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra.
- 17. september – Tartus avati Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg"[1].
- 30. september – eestlane Ernst Birnbaum oli Nõukogude Liidu stratostaadi "SSSR" pardal, kui see purustas maailmarekordi õhukõrguses (19 km)[1].
- 14.–16. oktoober – toimunud rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse eelnõu
- 17. oktoober – Valkas tabati pornograafiameister Ned de Baggo.
- 18. oktoober – asutati Tallinna Meistrite Kogu.
- 19. oktoober – Jaan Tõnissoni valitsus kaotas enda poolt sama aasta 11. augustil kehtestatud kaitseseisukorra alates 20. oktoobrist.
- 19. oktoober – Otto Pukk vannutati advokaadiks.
- 30. oktoober[küsitav] – taastus vabadussõjalaste legaalne tegevus: loodi Eesti Vabadussõjalaste Liit.
- 21. november – valiti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed järgnevaks neljaks aastaks.
- 26. november – Tallinna saabus Soome soomuslaev Väinämöinen.
- 9. detsember – Balti Vendluse juhid Victor von zur Mühlen, Ernst Turmann, Emil Musso, Otto Haller ja Hans von Schulmann saadeti sisekaitseülema otsusega kaitseseisukorra piirkonnast välja.
- 11. detsember – algas 2-sendiste metallvahetusrahade vermimine.
- 14. detsember – Märt Gross valiti Valga linnapeaks.
- 15. detsember – Rahvuslik Keskerakond otsustas riigivanema kandidaati mitte üles seada, vaid toetada Johan Laidoneri kandidatuuri.
- 17. detsember – Jaan Kiivit valiti Viru-Jaagupi õpetajaks.
- 18. detsember – Joakim Puhk valiti tagasi Kaubandus-Tööstuskoja esimeheks.
- 21. detsember – tulistati Haljala vallavanemat Evald Valki.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 1933
- 7. jaanuar – Magda Szabó, Ungari kirjanik ja tõlkija
- 18. veebruar – Vincenzo Consolo, itaalia kirjanik
- 18. veebruar – Yoko Ono, Jaapani kunstnik
- 14. märts – Michael Caine, briti näitleja
- 31. märts – Vladimir Agafonov, Venemaa kabetaja
- 9. aprill – Jean-Paul Belmondo, prantsuse näitleja
- 15. aprill – Boriss Strugatski, Vene kirjanik
- 25. aprill – Per Gunnar Evander, rootsi kirjanik
- 14. juuli –Franz, Baieri hertsog
- 5. juuni – Per Ung, Norra skulptor ja graafik
- 18. august – Roman Polański, Poola filmirežissöör
- 27. august – Kerstin Ekman, rootsi kirjanik
- 4. november – Mildred McDaniel, USA kergejõustiklane, kõrgushüppaja
- 19. november – Franco Adami, Itaalia kujur
- 19. november – Larry King, USA teleajakirjanik
- 21. november – Jean Shepard, USA laulja
- 23. november – Krzysztof Penderecki, poola helilooja
- 13. detsember – Feliks Kark, Eesti näitleja
- 23. detsember – Akihito, Jaapani keiser
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1933
- 3. jaanuar – Wilhelm Cuno, Saksa poliitik
- 26. jaanuar – Balduin Kusbock, eesti filminäitleja
- 21. veebruar – Anton Jürgenstein, eesti ajakirjanik
- 1. aprill – Aleksei Sorokin, Eesti poliitik
- 25. juuni – Anna Brigadere, läti kirjanik
- 6. juuli – Robert Kajanus, soome helilooja
- 25. juuli – Jakob Kukk, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop
- 29. august – August Kirsimägi, eesti kirjanik
- 20. oktoober – Osvald Rosenthal, Eesti sõjaväelane
- 23. oktoober – Otto Matthisson, Põlva köster
- 13. november – Paul Ernesaks, eesti leidur
- 19. november – Vittorio Scialoja, Itaalia diplomaat
- 2. detsember – Eduard Kurnim, eesti näitleja
- 4. detsember – Stefan George, saksa kirjanik
- 26. detsember – Eduard Vilde, eesti kirjanik
- 26. detsember – Anatoli Lunatšarski, NSV Liidu riigitegelane
Nobeli auhinnad
- füüsika – Erwin Schrödinger, Paul Adrien Maurice Dirac
- keemia – auhinda välja ei antud
- meditsiin – Thomas Hunt Morgan
- kirjandus – Ivan Bunin
- rahu – sir Ralph Norman Angell Lane