Inglismaa kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

	Inglismaa kuningriik; Kingdom of England
	[[Fail:\|125px\|ääris]] [[Fail:\|75px]] Inglismaa kuningriigi lipp Inglismaa kuningriigi vapp
Riigipea	Inglismaa kuningas
Pealinn	Winchester (kuni 1066); Westminster (alates 1066)
Religioon	kuni 1533. aastani katoliiklus, hiljem anglikaani

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 17. september 2014, kell 13:58

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas aastail 927–1649 ja 1660–1707. Kuningriik hõlmas Inglismaa ja 13. sajandist ka Walesi, samuti mitmeid ümbritsevad saari.

Ajalugu

Inglismaa kuningriigi alguseks peetakse 927. aastat, mil Athelstan viis lõpule väikeste anglosaksi kuningriikide ühendamise.

Normannide vallutus

1066. aastal vallutas Normandia hertsog William Vallutaja Inglismaa.

Pikemalt artiklis Normanni vallutus Inglismaal, Hastingsi lahing

Plantagenet' dünastia

1154–1485 valitses Inglismaad viisteist Plantagenet'de monarhi. Dünastia vanem haru valitses Henry II-st kuni Richard II kukutamiseni 1399. aastal.

13. sajandil ühendati kuningriigiga Wales.

Inglismaa kuninga, Anjou krahvi ja Normandia hertsogi Henry II valitsusajal (1154–1189) muutus Inglismaa kuningriik Euroopa üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid Friedrich Barbarossa Saksa-Rooma riigile. Henry käes oli peaaegu pool Prantsusmaad, Normandia ja Akvitaania, mis alates Plantagenetite dünastiasse kuuluva Henry II võimulesaamisest oli noile kuulunud.

Prantsusmaa kuninga Philippe II valitsusajal (1180–1223) õnnestus tal John Maata valitsusajal pärast Bouvinesi lahingu võitmist 1214. aastal, kus prantslased võitsid inglasi ja Saksa-Rooma keisrit Otto IV-t, piirata Inglise kuningate valdusi Euroopa mandril.

Ristisõjad

Pikemalt artiklis Ristisõjad, Kolmas ristisõda

Kolmandas ristisõjas (1189–1192), katses tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest osalesid Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsusmaa kuningas Philippe II, Saksa-Rooma riikgi keiser Friedrich I Barbarossa. Austria hertsog Leopold V Vooruslik ja Philippe lahkusid Pühalt maalt, Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine.

Kuningas (1199–1216) John Maata kinnitatud konstitutsiooniõigus Magna Cartal oli pikaajaline mõju riigiõiguse arengule, samast perioodist pärineb ka Inglismaa parlamendi institutsioon.

Šotimaa vallutamine

1296. aastal anastas Inglismaa kuningas Edward I Suurbritannia saare põhjaosas asuva Šotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid šotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1305. aastal alustasid šotlased Robert Bruce juhtimisel mässu Inglise võimu vastu Šotimaal ja 1307. aastal Loudun Hillis ja 1314. aastal lõid šotlased Bannockburni lahingus Robert Bruce juhtimisel inglasi, keda juhtis Inglismaa kuningas (1307–1327) Edward II. 1316. aastal sai Iirimaa kuningaks Robert Bruce'i vend Edward

Rooside sõda

Pikemalt artiklis Rooside sõda, Lancasteri dünastia, Yorki dünastia

Rooside sõja järel valitses kuningriiki pool sajandit noorem haru, Lancasterid, kuni see põrkus Rooside sõjas Yorki haruga. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga kätte, kellest viimane, Richard III, langes Bosworthi lahingus 1485.

Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" Geoffrey Chauceri patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli gooti arhitektuur. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas Must Surm.

Saja-aastane sõda (1337–1453)

Pikemalt artiklis Saja-aastane sõda

Aastatel 1337–1453 Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa vahel toimunud pikaajalise sõja põhjuseks oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele, mis oli tekkinud kuninglike abielude tagajärjel. Saja-aastase sõja algataja oli kuningas Edward III, kelle arvates oli pärast Kapetingide pealiini (1328. aastal Prantsusmaa kuningas Charles IV) väljasuremist Prantsusmaal temal suurim õigus troonile, kuna tema ema Isabella oli Charlesi õde, mitte aga Valois' dünastial, mis tegelikult valitsema asus. Prantslased olid lähtunud Saali õigusest ja pannud troonile lähima meessoost sugulase, Edward taotles trooni aga Philippe IV tütrepojana. Tegelikult ei oleks tal olnud õigust Prantsusmaa troonile ka naisliini kaudu, kuna sel juhul oleks edestanud teda pärimisjärgluses Navarra kuninganna Jeanne II, Louis X ainus tütar.

Sõja esimene pool oli inglastele edukas ja seda eelkõige tänu inglise amburitele, kes prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid. Kuid inglased ei suutnud sõda enda kasuks ära lõpetada, hoopis prantslased hakkasid edu saavutama. Jeanne d'Arc juhtis mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi. 1429 krooniti Charles VII Reimsis Prantsusmaa kuningaks.

1436–1441 vallutasid prantslased tagasi Île-de-France'i. 1451 vallutasid nad tagasi Bordeaux, Cherbourgi ja Bayonne'i. Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, milles inglased kaotasid 4000 meest. Vaid Calais linn ja selle lähiümbrus jäi 1559. aastani inglaste valdusse.

Inglismaa kuninganna (1558–1603) Elizabeth I

Tudorite Inglismaa

Pikemalt artiklis Tudorid (1485–1603), Henry VII (1485–1509), Henry VIII (1509–1547), Edward VI (1547–1553), Mary I (1553–1558) Elizabeth I (1558–1603)

Reformatsioon

Pikemalt artiklis Reformatsioon, Protestantism, Anglikaani kirik, Westminster Abbey

Inglismaa kuningas Henry VIII (1509–1547) ei pooldanud Martin Lutheri õpetust, kuid pooldas reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Inglismaal moodustas Henry VIII anglikaani kiriku – Inglise riigikiriku, mille pea oli kuningas. Kuninga ettepanekul keeldus Inglismaa parlament paavsti kuuriale makse tasumast, kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti ja kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks.

Inglise-Hispaania sõjad

Pikemalt artiklis Inglise-Hispaania sõda

Osana 16. sajandi ja 17. sajandil Euroopas toimunud vastasseisust protestantide ja katoliiklaste vahel pidasid katoliiklik Hispaania ja protestantlik Inglismaa kuningriik sõdu: Inglise-Hispaania sõda (1585–1604), mille käigus hävines Inglismaa protestandist kuninganna Elizabeth I ja Hispaania rooma-katoliku kiriku pooldaja kuninga Felipe II vahelises vastasseisus Hispaania Võitmatu Armaada 1588. aastal. Eelnevalt olid inglise piraadid (Francis Drake jt) olid juba aastaid Hispaania ja Hispaania koloniaalimpeeriumi vahel kurseerinud laevu rüüstanud, lisaks toetas Inglise kuninganna Elizabeth aktiivselt Madalmaade ülestõusu Hispaania ülemvõimu vastu.

Järgnesid veel ka Inglise-Hispaania sõda (1625–1630), osana Kolmekümneaastaseste sõjast ja Inglise-Hispaania sõda (1654–1660).

Inglise–Šoti personaalunioon

1603 suri lastetu Elizabeth I ning Inglismaa troonile tõusis James I nime all Šotimaa kuningas James VI, mis tähendas, et Inglismaa ja Šotimaa moodustasid personaaluniooni.

Stuartite Inglismaa

Pikemalt artiklis Stuartid, James I ja VI (1603–1625), Charles I (1625–1649)

Inglise kodusõda

Pikemalt artiklis Inglise kodusõda (1642–1651)

1641. aastal algas Inglise kodusõda, mis viis Charles I kukutamise ja kuningriigi kaotamiseni 1649. aastal. Inglise kodusõda võib jagada kolmeks eraldi sõjaks või vähemalt etapiks: esimene (1642–1646) ja teine (1647/1648–1649) toimusid kuningas Charles I ja parlamendi vahel ning kolmas (1649–1651/1652) Charles II toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal (1641–1652, nn Kaheteistaastane sõda) ja Šotimaal (Esimene piiskoppide sõda 1639, Teine piiskoppide sõda 1640, šotlaste osalemine kodusõjas parlamendi poolel 1642–1646 ning rojalistide poolel 1647/1648 ja 1650–1652).

Inglise Vabariik

Pikemalt artiklis Inglise Vabariik (1649–1660).

Pärast Inglise kodusõda ja Inglismaa kuninga Charles I hukkamist kuulutas Päraparlament 19. mail 1649 välja vabariigi, mille täidesaatev võim oli juba varem antud Inglismaa riiginõukogule. Aastatel 1653–1659 valitses isiklikult ja otseselt lordprotektor Oliver Cromwell ja pärast tema surma ta poeg Richard Cromwell.

Inglise restauratsioon

Pikemalt artiklis Inglise restauratsioon, monarhia taastamine Inglismaal.

Pikemalt artiklis Stuartid, Charles II (1660–1685), James II ja VII (1685–1688 ), Mary II (1688–1694 ), Anne (1702–1714)

Kuulus revolutsioon

Pikemalt artiklis Kuulus revolutsioon

1688. aastal toimunud revolutsioon oli parlamentlik riigipööre, mille tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas, katoliiklane James II (Šoti kuningana James VII) ning Inglise kuningakroon läks Hollandi päritoluga protestantliku valitsejapaari, William III (Oranje Willem) ja James II tütre Mary II kätte.

Inglismaa ja Šotimaa Ühendkuningriik

1707. aasta Act of Union-iga ühendati Šotimaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik, mis alates 1603. aastast olid olnud personaalunioonis (Inglismaa ja Šotimaa monarhid: James I, Charles I, Charles II, James II, Mary II, William III, Anne), Suurbritannia kuningriigiks (1707–1801).

Vaata ka

Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend
Inglismaa
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik (1801–1922)

@@ 28. rida: / 28. rida: @@
 ===Plantagenet' dünastia===
--1485 valitses Inglismaad viisteist Plantagenet'de monarhi. Dünastia vanem haru valitses [[Henry II]]-st kuni [[Richard II]] kukutamiseni 1399. aastal.
+–1485 valitses Inglismaad viisteist Plantagenet'de monarhi. Dünastia vanem haru valitses [[Henry II]]-st kuni [[Richard II]] kukutamiseni 1399. aastal.
 [[13. sajand]]il ühendati kuningriigiga [[Wales]].
-[[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]], [[Anjou krahv]]i ja [[Normandia hertsog]]i [[Henry II]] valitsusajal (1154–1189) muutus Inglismaa kuningriik [[Euroopa]] üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid [[Friedrich Barbarossa]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]]. Henry käes oli peaaegu pool [[Prantsusmaa]]d,  Normandia ja [[Akvitaania]], mis alates [[Plantagenetite dünastia]]sse kuuluva [[Henry II]] võimulesaamisest oli noile kuulunud.
+[[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]], [[Anjou krahv]]i ja [[Normandia hertsog]]i [[Henry II]] valitsusajal (1154–1189) muutus Inglismaa kuningriik [[Euroopa]] üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid [[Friedrich Barbarossa]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]]. Henry käes oli peaaegu pool [[Prantsusmaa]]d, Normandia ja [[Akvitaania]], mis alates [[Plantagenetite dünastia]]sse kuuluva [[Henry II]] võimulesaamisest oli noile kuulunud.
 [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Philippe II]] valitsusajal ([[1180]]–[[1223]]) õnnestus tal [[John Maata]] valitsusajal pärast [[Bouvinesi lahing]]u võitmist [[1214]]. aastal, kus prantslased võitsid inglasi ja Saksa-Rooma keisrit [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]]-t, piirata Inglise kuningate valdusi Euroopa mandril.
 ====Ristisõjad====
 {{Vaata|Ristisõjad}}, ''[[Kolmas ristisõda]]''
-[[Kolmas ristisõda|Kolmandas ristisõjas]] ([[1189]]–[[1192]]),  katses tagasi vallutada [[Püha Maa]]d [[Saladin]]i käest osalesid [[Inglismaa kuningas]] [[Richard I|Richard Lõvisüda]] ja [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe II]], [[Saksa-Rooma riik]]gi [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[Friedrich I Barbarossa]]. [[Austria hertsogkond|Austria]] [[Austria hertsog|hertsog]] [[Leopold V (Austria)|Leopold V Vooruslik]] ja Philippe lahkusid Pühalt maalt, Richard jäi Pühale maale ning  sõlmis rahulepingu  Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine.
+[[Kolmas ristisõda|Kolmandas ristisõjas]] ([[1189]]–[[1192]]), katses tagasi vallutada [[Püha Maa]]d [[Saladin]]i käest osalesid [[Inglismaa kuningas]] [[Richard I|Richard Lõvisüda]] ja [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe II]], [[Saksa-Rooma riik]]gi [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[Friedrich I Barbarossa]]. [[Austria hertsogkond|Austria]] [[Austria hertsog|hertsog]] [[Leopold V (Austria)|Leopold V Vooruslik]] ja Philippe lahkusid Pühalt maalt, Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine.
-Kuningas (1199–1216) [[John Maata]] poolt kinnitatud [[konstitutsiooniõigus]] [[Magna Carta]]l oli pikaajaline mõju [[riigiõigus]]e arengule, samast perioodist pärineb ka [[Inglismaa parlament|Inglismaa parlamendi]] institutsioon.
+Kuningas (1199–1216) [[John Maata]] kinnitatud [[konstitutsiooniõigus]] [[Magna Carta]]l oli pikaajaline mõju [[riigiõigus]]e arengule, samast perioodist pärineb ka [[Inglismaa parlament|Inglismaa parlamendi]] institutsioon.
 ====Šotimaa vallutamine====
 [[1296]]. aastal anastas Inglismaa kuningas [[Edward I]] [[Suurbritannia]] saare põhjaosas asuva [[Šotimaa]], kuid juba [[1297]]. aastal lõid šotlased [[William Wallace]]'i juhtimisel [[Stirling Bridge'i lahing]]us inglise vägesid. 1305. aastal alustasid šotlased Robert Bruce juhtimisel mässu Inglise võimu vastu Šotimaal ja [[1307]]. aastal Loudun Hillis ja [[1314]]. aastal lõid šotlased [[Bannockburni lahing]]us [[Robert Bruce]] juhtimisel inglasi, keda juhtis Inglismaa kuningas (1307–1327) [[Edward II]]. [[1316]]. aastal sai [[Iirimaa kuningas|Iirimaa kuningaks]] Robert Bruce'i vend Edward
@@ 46. rida: / 46. rida: @@
 Rooside sõja järel valitses kuningriiki pool sajandit noorem haru, [[Lancasteri dünastia|Lancasterid]], kuni see põrkus Rooside sõjas [[Yorki dünastia|Yorki haruga]]. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga kätte, kellest viimane, [[Richard III]], langes [[Bosworthi lahing]]us 1485.
-Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane Inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" [[Geoffrey Chaucer]]i patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli [[gooti arhitektuur]]. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas [[Must Surm]].
+Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" [[Geoffrey Chaucer]]i patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli [[gooti arhitektuur]]. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas [[Must Surm]].
-===Saja-aastane sõda (1337-1453)===
+===Saja-aastane sõda (1337–1453)===
 [[Pilt:King Edward III from NPG.jpg|pisi|[[Edward III]].]]
 {{Vaata|Saja-aastane sõda}}
-Aastatel [[1337]]-[[1453]] [[Prantsusmaa kuningriik‎|Prantsusmaa kuningriigi]] ja Inglismaa vahel toimunud pikaajalise sõja põhjuseks oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele, mis oli tekkinud kuninglike abielude tagajärel. Saja-aastase sõja algataja oli kuningas [[Edward III]], kelle arvates oli peale [[Kapetingid]]e pealiini (1328. aastal Prantsusmaa kuningas [[Charles IV]]) väljasuremist Prantsusmaal temal suurim õigus troonile, kuna tema ema Isabella oli Charles’i õde, mitte aga [[Valois' dünastia]]l, mis tegelikult valitsema asus. Prantslased olid lähtunud [[Saali õigus]]est ja pannud troonile lähima meessoost sugulase, Edward taotles trooni aga [[Philippe IV]] tütrepojana. Tegelikult ei oleks tal olnud õigust Prantsusmaa troonile ka naisliini kaudu, kuna sel juhul oleks edestanud teda pärimisjärgluses [[Navarra kuningriik|Navarra]] kuninganna [[Jeanne II]], [[Louis X]] ainus tütar.
+Aastatel [[1337]]–[[1453]] [[Prantsusmaa kuningriik‎|Prantsusmaa kuningriigi]] ja Inglismaa vahel toimunud pikaajalise sõja põhjuseks oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele, mis oli tekkinud kuninglike abielude tagajärjel. Saja-aastase sõja algataja oli kuningas [[Edward III]], kelle arvates oli pärast [[Kapetingid]]e pealiini (1328. aastal Prantsusmaa kuningas [[Charles IV]]) väljasuremist Prantsusmaal temal suurim õigus troonile, kuna tema ema Isabella oli Charlesi õde, mitte aga [[Valois' dünastia]]l, mis tegelikult valitsema asus. Prantslased olid lähtunud [[Saali õigus]]est ja pannud troonile lähima meessoost sugulase, Edward taotles trooni aga [[Philippe IV]] tütrepojana. Tegelikult ei oleks tal olnud õigust Prantsusmaa troonile ka naisliini kaudu, kuna sel juhul oleks edestanud teda pärimisjärgluses [[Navarra kuningriik|Navarra]] kuninganna [[Jeanne II]], [[Louis X]] ainus tütar.
 Sõja esimene pool oli inglastele edukas ja seda eelkõige tänu inglise amburitele, kes prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid. Kuid inglased ei suutnud sõda enda kasuks ära lõpetada, hoopis prantslased hakkasid edu saavutama. [[Jeanne d'Arc]] juhtis mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi. [[1429]] krooniti [[Charles VII]] [[Reims]]is Prantsusmaa kuningaks.
-–1441 vallutasid prantslased tagasi [[Île-de-France]]'i. 1451 vallutasid nad tagasi [[Bordeaux]], [[Cherbourg]]i ja [[Bayonne]]'i. Prantslased lõpetasid sõja 1453 [[Castilloni lahing]]uga, milles inglased kaotasid 4000 meest. Vaid [[Calais]] linn ja selle lähiümbrus jäi [[1559]]. aastani inglaste valdusesse.
+–1441 vallutasid prantslased tagasi [[Île-de-France]]'i. 1451 vallutasid nad tagasi [[Bordeaux]], [[Cherbourg]]i ja [[Bayonne]]'i. Prantslased lõpetasid sõja 1453 [[Castilloni lahing]]uga, milles inglased kaotasid 4000 meest. Vaid [[Calais]] linn ja selle lähiümbrus jäi [[1559]]. aastani inglaste valdusse.
 [[Pilt:Hans Holbein d. J. 049.jpg|thumb|Inglismaa kuningas (1509–1547) [[Henry VIII]] [[1537]]. aasta paiku]]
@@ 63. rida: / 63. rida: @@
 ====Reformatsioon====
 {{Vaata|Reformatsioon}}, ''[[Protestantism]]'', ''[[Anglikaani kirik]]'', ''[[Westminster Abbey]]''
-Inglismaa kuningas Henry VIII (1509–1547) ei pooldanud [[Martin Luther]]i õpetust, kuid pooldas reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Inglismaal moodustati Henry VIII poolt Anglikaani kirik, Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas. Kuninga ettepanekul keeldus [[Inglismaa parlament]] paavsti [[kuuria]]le makse tasumast, kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti ja kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks.
+Inglismaa kuningas Henry VIII (1509–1547) ei pooldanud [[Martin Luther]]i õpetust, kuid pooldas reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Inglismaal moodustas Henry VIII anglikaani kiriku – Inglise riigikiriku, mille pea oli kuningas. Kuninga ettepanekul keeldus [[Inglismaa parlament]] paavsti [[kuuria]]le makse tasumast, kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti ja kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks.
 ===Inglise-Hispaania sõjad===
 {{Vaata|Inglise-Hispaania sõda}}
-Osana [[16. sajand]]i ja [[17. sajand]]il Euroopas toimunud vastasseisust protestantide ja katoliiklaste vahel pidasid katoliiklik Hispaania ja [[protestantism|protestantlik]] Inglismaa kuningriik sõdu: [[Inglise-Hispaania sõda (1585–1604)]], mille käigus hävines Inglismaa protestandist kuninganna [[Elizabeth I]] ja Hispaania [[rooma-katoliku kirik]]u pooldaja kuninga [[Felipe II]] vahelises vastasseisus Hispaania [[Võitmatu Armaada]] [[1588]]. aastal. Eelnevalt olid inglise piraadid ([[Francis Drake]] jt.) olid juba aastaid Hispaania ja [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i vahel kurseerinud laevu rüüstanud, lisaks toetas Inglise kuninganna Elizabeth aktiivselt [[Madalmaad]]e [[Madalmaade ülestõus|ülestõusu]] Hispaania ülemvõimu vastu.
+Osana [[16. sajand]]i ja [[17. sajand]]il Euroopas toimunud vastasseisust protestantide ja katoliiklaste vahel pidasid katoliiklik Hispaania ja [[protestantism|protestantlik]] Inglismaa kuningriik sõdu: [[Inglise-Hispaania sõda (1585–1604)]], mille käigus hävines Inglismaa protestandist kuninganna [[Elizabeth I]] ja Hispaania [[rooma-katoliku kirik]]u pooldaja kuninga [[Felipe II]] vahelises vastasseisus Hispaania [[Võitmatu Armaada]] [[1588]]. aastal. Eelnevalt olid inglise piraadid ([[Francis Drake]] jt) olid juba aastaid Hispaania ja [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i vahel kurseerinud laevu rüüstanud, lisaks toetas Inglise kuninganna Elizabeth aktiivselt [[Madalmaad]]e [[Madalmaade ülestõus|ülestõusu]] Hispaania ülemvõimu vastu.
 Järgnesid veel ka [[Inglise-Hispaania sõda (1625–1630)]], osana [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastaseste sõjast]] ja [[Inglise-Hispaania sõda (1654–1660)]].
 ===Inglise–Šoti personaalunioon===
-[[1603]]. suri lastetu [[Elizabeth I]] ning Inglismaa troonile tõusis James I nime all [[Šotimaa kuningas]] [[James VI]], mis tähendas, et Inglismaa ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] moodustasid [[personaalunioon]]i.
+[[1603]] suri lastetu [[Elizabeth I]] ning Inglismaa troonile tõusis James I nime all [[Šotimaa kuningas]] [[James VI]], mis tähendas, et Inglismaa ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] moodustasid [[personaalunioon]]i.
 ===Stuartite Inglismaa===
 {{Vaata|Stuartid}}, ''[[James I (Inglismaa)|James I ja VI]] (1603–1625), [[Charles I (Inglismaa)|Charles I]] (1625–1649)''
@@ 82. rida: / 82. rida: @@
 ===Inglise Vabariik===
 {{Vaata|Inglise Vabariik}} (1649–1660).
-Pärast [[Inglise kodusõda]] ja [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] [[Charles I]] hukkamist kuulutas [[Päraparlament]] [[19. mai]]l 1649 välja vabariigi, mille täidesaatev võim oli juba varem antud [[Inglismaa riiginõukogu]]le. Aastatel 1653–1659  valitses isiklikult ja otseselt [[lordprotektor]] [[Oliver Cromwell]] ja pärast tema surma ta poeg [[Richard Cromwell]].
+Pärast [[Inglise kodusõda]] ja [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] [[Charles I]] hukkamist kuulutas [[Päraparlament]] [[19. mai]]l 1649 välja vabariigi, mille täidesaatev võim oli juba varem antud [[Inglismaa riiginõukogu]]le. Aastatel 1653–1659 valitses isiklikult ja otseselt [[lordprotektor]] [[Oliver Cromwell]] ja pärast tema surma ta poeg [[Richard Cromwell]].
 ===Inglise restauratsioon===
@@ 90. rida: / 90. rida: @@
 ===Kuulus revolutsioon===
 {{Vaata|Kuulus revolutsioon}}
-. aastal toimunud revolutsioon parlamentlik [[riigipööre]], mille tulemusena tõugati troonilt viimane [[Stuartid|Stuartite]] soost [[Inglise kuningas|kuningas]], [[Katoliiklus|katoliiklane]] [[James II (Inglismaa)|James II]] (Šoti kuningana James VII) ning Inglise kuningakroon läks [[Holland]]i päritoluga [[Protestantlus|protestantliku]] valitsejapaari, [[William III]] (Oranje Willem) ja James II tütre [[Mary II]] kätte.
+. aastal toimunud revolutsioon oli parlamentlik [[riigipööre]], mille tulemusena tõugati troonilt viimane [[Stuartid|Stuartite]] soost [[Inglise kuningas|kuningas]], [[Katoliiklus|katoliiklane]] [[James II (Inglismaa)|James II]] (Šoti kuningana James VII) ning Inglise kuningakroon läks [[Holland]]i päritoluga [[Protestantlus|protestantliku]] valitsejapaari, [[William III]] (Oranje Willem) ja James II tütre [[Mary II]] kätte.
-===Inglismaa ja Šotimaa ühendkuningriik===
+===Inglismaa ja Šotimaa Ühendkuningriik===
-[[1707]]. aasta ''[[Act of Union]]''-iga ühendati [[Šotimaa kuningriik]] ja Inglismaa kuningriik, mis alates [[1603]]. aastast olid olnud [[personaalunioon]]is ([[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend#Inglismaa ja Šotimaa monarhid|Inglismaa ja Šotimaa monarhid]]: [[James I (Inglismaa)|James I]], [[Charles I]], [[Charles II]], [[James II (Inglismaa)|James II]], [[Mary II]], [[William III]], [[Anne (Suurbritannia)|Anne]] ) - [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigiks]] (1707–1801).
+[[1707]]. aasta ''[[Act of Union]]''-iga ühendati [[Šotimaa kuningriik]] ja Inglismaa kuningriik, mis alates [[1603]]. aastast olid olnud [[personaalunioon]]is ([[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend#Inglismaa ja Šotimaa monarhid|Inglismaa ja Šotimaa monarhid]]: [[James I (Inglismaa)|James I]], [[Charles I]], [[Charles II]], [[James II (Inglismaa)|James II]], [[Mary II]], [[William III]], [[Anne (Suurbritannia)|Anne]]), [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigiks]] (1707–1801).
 ==Vaata ka==