William Vallutaja

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Inglismaa kuningast, teiste William I nimeliste kohta vaata: William I (täpsustus).

William I Bayeux' vaibal

William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 10289. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all).

Normandia valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Guillaume sai Normandia hertsogiks (10351087) (valitsejanimega Guillaume II), 7-aastaselt, peale isa Robert I surma 1035. aastal. Alaealise Guillaume võimualasi püüdsid haarata tema vastased, kuid ta suutis võimul püsida Prantsuse kuninga Henri I abiga. 1053. aastal abiellus Guillaume, Flandria krahvii Balduin V ja Adela (kes oli Prantsusmaa kuninga Robert II Vaga tütar) Flandria Matildaga ning laulatus toimus ajaloolises Eu linnas Normandias.

Valitstusajal Normandia hertsogina toetus Guillame, emapoolsete poolvendadele Odole ja Robertile, kellest Odo oli Bayeux´i piiskop ja Robert, Mortaini krahv.

Inglismaa vallutamine ja valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Inglismaa lastetu kuninga Edward Usutunnistaja surma (1066) oli Inglise troonile kolm nõudlejat: William, Wessexi hertsog Harold Godwinson ja Norra kuningas Harald III Hardrada. Williami nõue tugines sellele, et tema vanatädi Emma oli viimase kuninga Edwardi ema ja Inglismaa kuninga (978–1013, 1014–1016) Ethelred II teine abikaasa. William väitis ka, et Edward oli palju aastaid veetnud Normandias ajal, mil Inglismaa oli Taani kuninga poolt okupeeritud ja seda valitses Taani ja Norra kuningas Knud Suur, mistõttu Edward olevat ta nimetanud oma pärijaks, kui William teda 1052 Londonis külastas. Lisaks väitis William, et 1064 oli Harold oli talle truudust vandunud, kui William oli ta laevahukust päästnud. Koos olid nad sõjas võitnud Bretagne'i hertsogit Conan II. Sel puhul olevat William Haroldi rüütliks löönud ja Harold olevat talle pühaku säilmete kohal truudust vandunud.

Sellegipoolest kroonis peapiiskop Aldred 1066. aasta jaanuaris Harold Godwinsoni Harold II nime all Inglismaa kuningaks.

Williami kontrolli all olnud alad 1087. aastal

Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale. Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega 25. septembril 1066 Stamford Bridge'i lahingu, milles ta lüüa sai ja ise hukkus. Siis saabus William, kes 14. oktoobril 1066 võitis Haroldit Hastingsi lahingus, milles Harold II ja suur osa anglo-saksi ülikuid hukkusid. Edward Usutunnistajal oli alaealine poeg Edgar Ætheling ja Haroldil isegi mitu, kuid William krooniti 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks, nii et ülejäänud kuningapojad pidid põgenema.

William teostas edukaid sõjaretki ka Walesi ja Šotimaa vastu ning lasi koostada Viimsepäevaraamatu (Domesday Book), mis oli oma aja põhjalikem maksu- ja arveraamat. Normanni vallutuse ja Inglismaa üle kontrolli kehtestamise käigus, 1078. aastal ehitati ka Londonisse, Thamesi äärde Toweri kindluse White Toweri ('valge torn'), mille järgi kogu loss on nimetatud.

William I suri hobuse seljast kukkumisel saadud vigastuste tõttu.

Ühtki autentset portreed temast pole leitud. Sellegipoolest on kaasaegsed tema välimust sõnades kirjeldanud. Tal olevat olnud märkimisväärselt tugevad käed, nii et ta suutnud galopeerival hobusel ratsutades vibu lasta. Tal olnud muljetavaldav välimus ja alati raevukas ilme. Tema tervis oli kuni surmani suurepärane, kuid hilisemas elus muutus ta väga paksuks, nii et Prantsusmaa kuninga Philippe I sõnul olevat ta välja näinud nagu rase naine. Williami ainsa säilinud luu, reieluu uurimise põhjal on järeldatud, et ta oli 178 cm pikk, umbes 5 cm pikem tolle aja keskmisest.

Isiklikku ja järglased[muuda | muuda lähteteksti]

Ta rääkis prantsuse keelt ega õppinud rääkima inglise keelt, kuigi sai Inglismaa kuningaks.[1] 300 aasta jooksul rääkisid Inglismaa kuningad vaid prantsuse keelt.[2]

1053. aastal abiellus William Vallutaja, Flandria krahvii (1037–1067) Balduin V ja Adela (kes oli Prantsusmaa kuninga (972–1031) Robert II Vaga tütar) Flandria Matildaga ning laulatus toimus ajaloolises Eu linnas Normandias. Flandria Matilda olid Williamil järglased:

Lisaks oli Williamil mitmete armukestega veel lapsi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Robert I
Normandia hertsog
10351087
Järgnev:
Robert II
Eelnev:
Edgar Ætheling
Inglismaa kuningas
10661087
Järgnev:
William II