Philippe IV

Allikas: Vikipeedia
Filippoilbello.gif

Philippe IV (Philippe Ilus, 126829. november 1314) oli Prantsusmaa kuningas 12851314 ning koos Jeanne I-ga Navarra kuningas Philippe I 1284–1314.

Tema tuntuimad teod on Templiordu likvideerimine ja generaalstaadide kokkukutsumine. Väidetavasti suri ta ordu viimse suurmeistri Jacques de Molay needuse tagajärjel.

Flandria vabadussõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Flandria vabadussõda (1297–1305).

12. sajandi teisel poolel oli Flandria krahvkonnas oli alanud suure õitsengu periood, kui Elsassi Filipsil õnnestus oma naise pärandina liidendada Flandriaga Vermandois krahvkond. Tema kontrollitavad territooriumid ulatusid nüüd 25 kilomeetrini Pariisist ja olid suuremad kui tema süseräänisanda, Prantsuse kuninga otsekontrollitavad territooriumid. Prantsusmaa kuningas tahtis Flandriat lõplikult vallutada ja käivitas Flandria vabadussõja (1297–1305). 12. sajandil territooriumi üha võimsamad autonoomsed linnkeskused aitasid Prantsuse invasioonikatset tõrjuda, võites prantslasi aastal 1302 Kuldkannuste lahingus. Kuid lõpuks olid prantslased edukamad Mons-en-Pévèle lahingus ja järgnenud Athis-sur-Orge lepinguga (1305) kaotas Flandria Lille'i, Douai ja Orchies Prantsusmaale ja pidi maksma ülisuuri trahve, kuid säilitas oma iseseisvuse Prantsuse kuningriigi läänina.

Generaalstaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Philippe IV Ilusa valitsusajal tugevneses kuningavõim Prantsusmaal, Philippe IV kutsus 1302. aastal esmakordselt kokku seisuste esinduskogu e generaalstaadid. Generaalstaatides, mis tegeles koos kuningaga uute maksude kehtestamisega, olid esindatud vaimulikud, aadlikud (feodaalid) ja linlased. Kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi.

Templirüütlite ordu[muuda | muuda lähteteksti]

Templirüütlite ordu oli usulis-sõjaline rüütliordu mis asutati Palestiinas Jeruusalemma linnas 1118/1119. aastal ning tema tegevuse peatas reedel, 13. oktoobril 1307 Kuningas Philippe Ilus ja lõpetati 1312. aastal paavsti otsusega. Templirüütlid olid moodustanud peaaegu kogu Euroopat katva kindlustuste ja sadamate võrgustiku, mis aitas palveränduritel liikuda kodu ja Jeruusalemma vahel. 1307. aastal arreteeriti kuningas Philippe Ilusa korraldusel kõik templirüütlid Prantsusmaal ning teiste monarhide kaasabil ka paljud templirüütlid teistes riikides. Kuningas Philippe ei leidnud oma üllatuseks ordu lossidest peaaegu mitte midagi väärtuslikku. Oma viha ja pettumuse valas kuningas välja vangistatud ordu suurmeistri Jacques de Molay vastu kelle ta saatis aastal 1314 tuleriidale. Pärast seda daatumit saadeti ordu laiali.

Avignoni paavst[muuda | muuda lähteteksti]

Philippe IV Ilus allutas Rooma paavsti oma võimule ja tõi 1309. aastal tema residentsi Avignoni, paavst Clemens V, kes pärines Bordeaux'st, viis paavsti residentsi Avignoni. Niinimetatud Avignoni vangipõlv kestis 1377. aastani.

Philippe IV ühendas Lyoni taas oma riigiga (1312). See oli gallide endine pealinn ja Euroopa kaubateede tähtis ristumispunkt.

Isiklikku ja järglased[muuda | muuda lähteteksti]

Navarra kuningriik 1150. aastal (sinine).
  • Margaret (ca. 1288 – pärast 1294)
  • Louis X (1289–1316), Prantsusmaa kuningas 1314–1316
  • Philippe V (1292/93–1322), Prantsusmaa kuningas, 1316–1322
  • Charles IV (1294–1328), Prantsusmaa kuningas 1322–1328
  • Prantsuse Isabelle (1295–1358), abiellus Inglismaa kuninga Edward III-ga
  • Robert (1297–1308).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Philippe III
Prantsusmaa kuningas
12851314
Järgnev:
Louis X
Eelnev:
Jeanne I
Navarra kuningas koos Jeanne I
12851314
Järgnev:
Louis I