Hastingsi lahing
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Hastingsi lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Normannide vallutusest Inglismaal | |||
 Harold Rex Interfectus Est: "Kuningas Harold tapeti". Fragment Bayeux'i vaibalt mis kujutab Hastingsi lahingut ja Haroldi surma. | |||
| Toimumisaeg | 14. oktoober 1066 | ||
| Toimumiskoht | Hastingsi lähedus, Ida-Sussex, Inglismaa | ||
| Tulemus | Otsustav normannide võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
Hastingsi lahing toimus 14. oktoobril 1066 normannide ja anglosakside vahel, normannide juhiks oli Normandia hertsog William Vallutaja, anglosakside juhiks kuningas Harold Godwinson. Lahinguga algas Normanni vallutus Inglismaal. See toimus umbes 11 km Hastingsist loodes, normannid saavutasid kindla võidu.
Lahingule eelnes lastetu kuningas Edward Usutunnistaja surm 1066. aasta jaanuaris, mille tagajärjel asusid mitmed troonitaotlejad tema trooni pärast võitlema. Harold krooniti peagi peale Edwardi surma kuningaks, kuid teda ähvardasid Williami, oma venna Tostigi ning Norra kuninga Harold III sissetungid. Harold lõi 25. septembril 1066 Stamford Bridge'i lahingus Tostigi ja Harold III väed. Ajal, mil Haroldi väed lahingust taastusid, maabus William enda vägedega 28. septembril 1066 Lõuna-Inglismaal Pevensey külas. Harold oli sunnitud kiiresti lõunasse marssima, käigult jõudusid kogudes.
Täpsed lahingus osalejate arvud on teadmata, tänapäevased hinnangud erinevad suurel määral. Vägede koosseis, on selgem. Inglismaa armee oli peaaegu täielikult jalavägi mõnede vibulaskjatega, kui vallutavate vägede koosseisus oli jalaväge umbes pool, ülejäänud võrdselt vibulaskjad ja ratsavägi. Harold proovis oma rünnakuga Williamit üllatada, kuid luurajad avastasid tema lähenemise ja William marssis Haroldile lahinguväljale vastu. Lahing kestis hommikul üheksast päikeseloojanguni. Vallutajate katsed kaitsva väe lahingurivistust murda ei toonud vilja, seega kasutasid nad taktikat, kus teesklesid taganemist ja ründasid seejärel neid jälitama asunud vägesid. Haroldi surm viis tema vägede taganemise ja lüüasaamiseni. William krooniti 1066. aasta jõuludel kuningaks.
Taustalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kuningas Edwardiil ei olnud peale tema surma 5. jaanuaril 1066. aastal kindlat troonipärijat ja mitu troonitaotlejat esitasid nõude Inglise troonile. Kuningaks krooniti Harold Godwinson, kõige rikkam ja mõjuvõimsam Inglise aristokraat.[1] Haroldi valitsemise vaidlustasid kohe kaks tugevat naabrit. William väitis, et kuningas Edward oli tooni temale lubanud ning Harold oli sellega nõustunud.[2] Norra kuningas Harold III nõudis samuti Inglise trooni. Tema nõue tugines kokkuleppele tema eelkäia Magnus Hea ja Inglise kuninga Hardeknudi vahel, millega olid nad otsustanud, et kui kumbki sureb ilma pärijata, saab teine Inglismaa ja Norra kuningaks.[3] William ja Harold III asusid kohe oma vägesid koondama ja valmistusid vallutusretkeks.[4]
Harold suutis sissetungivad Norra väed 25. septembril Stamford Bridge'i lahingus tagasi lüüa, kuid lahingu tagajärjel oli Haroldi allesjäänud armee nõrk ja kaugel lõunast.[5]
Lahing[muuda | muuda lähteteksti]
Taust ja asukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Lahingust on palju üksteisele vasturääkivaid kirjeldusi.[6] Kindlalt on teada, et lahing algas laupäeva, 14. oktoobri hommikul kell 9 ja kestis videvikuni.[7] Lahing toimus 11 km Hastingsist loodes, tänapäeva Battle linna asukohas.[8] Lahing toimus kahe künka, Caldbeci künka põhjas ja Telhami künka lõunas, vahel. Lahinguvälja lähedal oli ka soo.[9]
Vägede paigutus ja taktika[muuda | muuda lähteteksti]
Harold paigutas oma väed tiheda formatsiooniga järsu nõlva tippu,[10] rivistuse tiibasid kaitses mets ja nende ees oli soine maastik.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Nick Higham (2000). The Death of Anglo-Saxon England. Stroud, UK: Sutton. Lk 167-181.
- ↑ David Bates (2001). William the Conqueror. Stroud, UK: Tempus. Lk 73-77.
- ↑ Nick Higham (2000). Death of Anglo Saxon England. Stroud, UK: Sutton. Lk 188-190.
- ↑ Richard Huscroft (2005). Ruling England 1042-1217. London: Pearson/Longman. Lk 12-14.
- ↑ Ian Walker (2000). Harold the Last Anglo-Saxon King. Gloucestershire, UK: Wrens Park. Lk 158-165.
- ↑ M. K. Lawson (2002). The Battle of Hastings: 1006. Stroud, UK: Tempus. Lk 183-184.
- ↑ Peter Marren (2004). 1066: The Battles on York, Stamford Bridge & Hastings. Battleground Britain. Barnsley, UK: Leo Cooper. Lk 114.
- ↑ Christopher Gravett (1992). Hastings 1066: The Fall on Saxon England. Oxford, UK: Osprey. Lk 91.
- ↑ Peter Marren (2004). 1066: The Battles of York, Stamford Bridge & Hastings. Battleground Britain. Barsnley, UK: Leo Coooper. Lk 101.
- ↑ Christopher Gravett (1992). Hastings 1066: The Fall of Saxon England. Oxford, UK: Osprey. Lk 59.