Jeanne d'Arc

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib prantsuse rahvuskanglasest; filmi kohta vaata artiklit Jeanne d'Arc (film 1900).

Jeanne d'Arc umbes 1485. aastast pärineval maalil

Jeanne d'Arc [žann dark] (ka Orléansi neitsi [orle'aani n'eitsi]; 6. jaanuar 1412 Domrémy (praegu Domrémy-la-Pucelle) – 30. mai 1431 Rouen) oli prantsuse rahvuskangelane. Teda ei peetud ilusaks, millepärast usuti teda rohkem[viide?].

Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena Domrémy külas, mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks.

Tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa. Isa kogus lisaks külas makse ja oli linnavahtide ülem.[1] Jeanne'il oli kaks venda ja kaks õde.

Piirkond, kus nad elasid, oli jäänud Prantsuse kuningale ustavaks, ehkki oli ümbritsetud Burgundia maadega. Sellepärast korraldati sinna aeg-ajalt rüüsteretki ja ühel neist põletati Domrémy maha.

Enda sõnul nägi ta esimest korda ilmutust 13-aastasena, kui talle olevat ilmunud Püha Katariina ja öelnud, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja ja tooma dofääni Reimsist kroonimisele Pariisi. Hilisemates ilmutustes kordasid seda sõnumit ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta.[2]

Tõus sõjaväe juhiks[muuda | muuda lähteteksti]

Jeanne d'Arci monument Pariisis place des Pyramides'il

Ta püüdis kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles siis, kui ta oli õigesti ennustanud 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse (Prantsuse ja Šotimaa väeüksused said lüüa mitu korda väiksemalt inglaste väelt ja loovutasid Orléans'i), võeti teda kuulda.[3]

Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi.

Eriti edukas oli Jeanne uue sõjatehnoloogia, suurtükkide kasutamisel, mida inglased olid pidanud seni oma tugevaks küljeks.

16. juulil 1429 saabus ta koos dofääni Charles VII-ga Reimsi, kus 17. juulil viimane ka kuningaks krooniti. Pärast seda hülgas Charles VII Jeanne d'Arci. Jeanne kinnisideeks sai aga Pariisi vallutamine tormijooksuga, mis ebaõnnestus.

Kohtuprotsess ja surm[muuda | muuda lähteteksti]

23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi[4] ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.

Pühak[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pernoud, Régine; Marie-Véronique Clin (1999). Joan of Arc: Her Story. New York: St. Martin's Press. ISBN 978-0-312-21442-5. p. 221.
  2. Pernoud, Regine. "Joan of Arc By Herself and Her Witnesses"
  3. Oliphant, ch. 2
  4. Geiger,Barbara (April 2008). "A Friend to Compiegne". Calliope Magazine 18 (8): 32–34.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]