Saladin

Allikas: Vikipeedia
Saladin
Aijubiidide dünastia valitsetud alad (kollasega) 12. sajandil

Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūbi (araabiaصلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سه‌لاحه‌دین ئه‌یوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia|صلاح‌الدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī) (u 1138 – 4. märts 1193), Läänes tuntud kui Saladin, oli kurdi[1][2][3] päritolu muslim, kellest sai Aijubiidide dünastia esimene Egiptuse ja Süüria sultan. Oma võimu tipul valitses ta Egiptust, Süüriat, Mesopotaamiat, Hidžazi ja Jeemenit.

Saladini võimuletõus algas Zengidi dünastia konfliktist Fatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini onu Shirkuhi poolt, kes juhtis Seldžukkide vägesi. Shirkuhi surma järel 1169 haaras võimu Egiptuses Saladin. Nur ad-Din surma järel vallutas ja hõivas Saladin 1174. aastal Damaskuse ja 1186. aastaks kõik Süüria alad.

Saladin alustas sõjaretki ristisõdijate kontrolli all olevatele aladele 1183. aastal ja 1187. aasta maikuus Jordani jõe piirkonnas ja Tripoli Raymond III valduses olnud Tiberiase kindluse vallutamisega Galileas ja seejärel astus ka vastu kristlikele ristisõdijateriikidele Süüria aladel ning võitis Jeruusalemma kuningas Guy de Lusignanilt aastal 1187, Hattini lahingus ning vallutas Jeruusalemma ja Palestiina.

Ta juhtis järgnevalt islami vastupanu Kolmandas ristisõjas (1189–1192) frankidele (nagu Euroopa ristisõdijaid islamimaades algselt nimetati) ja teistele Euroopa ristisõdijatele Levantis.

Seepärast on ta silmapaistev kuju kurdi, araabia ning islami kultuuris. Saladin järgis rangelt sunniitlikku islamit ning oli Qadiri sufiordu järgija[4]. Tema rüütellikku käitumist mainisid korduvalt kristlikud kroonikud, eriti seoses Keraki kindluse piiramisega Moabis, ning ehkki tas oli ristisõdijate äge vastane, võitis ta neist paljude, sealhulgas Inglismaa kuninga Richard Lõvisüdame austuse; Euroopas sai temast mitte vihkamise sihtmärk, vaid ülistatud näide rüütellikkuse põhimõtetest.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Steed, Brian L., Piercing the Fog of War: Recognizing Change on the Battlefield, (Zenith Press, 2009), 176; "Saladin was a Kurd from Tikrit.".
  2. "Encyclopedia of World Biography on Saladin". Vaadatud 20. august 2008. 
  3. Paljud tollased autorid toonitavad seda. Biograaf Ibn Khallikan kirjutab: "Ajaloolased nõustuvad, et [Saladini] isa ja perekond kuulusid duwin'ite[Dvin] hulka ... . Nad olid kurdid ja kuulusid Rawādiya (sic) sekka, mis on suure al-Hadāniya hõimu üks osa": Minorsky (1953), p. 124. Keskaegne ajaloolane Ibn Athir kõneleb teisest väejuhist: "...nii sina kui ka Saladin olete kurdid ja sa ei lase võimul langeda türklaste kätesse": Minorsky (1953), p. 138.
  4. Moors' Islamic Cultural Home souvenir III, 1970–1976‎ Islamic Cultural Home, 1978, p. 7.