1945: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. september 2014, kell 17:49

Sündinud 1945 • Surnud 1945 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | 1946 | 1947 | 1948 | 1949 | ► | ►►

1945. aasta (MCMXLV) oli 20. sajandi 45. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

...

Veebruar

4. veebruar – Jalta konverents, kus Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin, et panna paika sõjajärgse maailma tulevik.
13. veebruar – toimus Dresdeni pommitamine liitlasvägede (USA ja Suurbritannia) lennuväe poolt, mille käigus hukkus 350 kuni 400 tuhat tsiviilelanikku.
15. veebruar – Stockholmis asutati Eesti Teaduslik Selts Rootsis.
16. veebruar – USA alustas ulatuslikke pommirünnakuid Tokyole.

Märts

10. märts – 300 USA pommitajat ründas Tokyot, hukkus vähemalt 83 000 inimest.
23. märts – USA ja Suurbritannia väed ületasid Teises maailmasõjas Reini jõe ja tungisid Saksamaale.

Aprill

12. aprill – tegevust alustas Sigtuna Eesti Gümnaasium

Mai

8. mai – Saksamaa kapituleerus tingimusteta Teises maailmasõjas.
23. mai – Riigipresident Karl Dönitz ja Saksa valitsuse liikmed arreteeriti liitlasvägede poolt.

Juuni

26. juuni – San Franciscos kirjutas 50 riiki alla ÜRO asutamise hartale.

Juuli

16. juuli – USA lõhkas New Mexico osariigis Alamogordos esimese aatomipommi.
28. juuli – USA pommitaja B-25 põrkas vastu New Yorgi pilvelõhkuja Empire State Buildingu hoonet, hukkus 13 inimest.
30. juuli - Jaapani allveelaev uputas USA sõjalaeva Indianapolis, hukkus 800 inimest.

August

6. august – USA lennuvägi heitis tuumapommi Hiroshimale.
9. august – USA lennuväe pommitaja Bockscar heitis aatomipommi nimega "Fat Man" Jaapani linna Nagasakisse.

September

2. september – Jaapani kapituleerumisega lõppes Teine maailmasõda.

Oktoober

16. oktoober – moodustati ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO).
21. oktoober – Prantsusmaal osalesid naised esmakordselt valimistel.

November

16. november – Londonis allkirjastasid 37 riiki UNESCO põhikirja.

Detsember

27. detsember – Washingtonis asutati Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
29. detsember – Võrus arreteeriti nõukogudevastase tegevuse pärast 48 koolinoort.

Sündmused Eestis

1. jaanuar – Eestis oli 854 000 elanikku, kellest eestlased moodustasid 831 000 ehk 97,3%^[1].
17. jaanuar – EELKi piiskopi asetäitjaks valiti August Pähni^[1].
18. jaanuar – Petseri maakond kaotati^[1].

1. veebruar – taas hakkas ilmuma ajakiri Looming^[1].

2. märts – Pirita, Merivälja, Iru ja Kose küla^[küsitav] liideti Tallinna linnaga^[1].
6. märts – avati ametlikult Kuressaare lennujaam.
9. märts – Eesti Apostlik Õigeusu Kirik muutus osaks Vene Õigeusu Kirikust^[1].

4. mai – valdade allüksustena moodustati 637 külanõukogu^[1]. Siit sai alguse Eesti ala uus administratiivne jaotus^[1].
18. mai – Tallinnas moodustati 4 linnarajooni: Kopli, Nõmme, Kesk- ja Mererajoon^[1].

Kevadel hakati linnades laiaulatuslikult koristama varemeid, mille asemel loodi palju haljasalasid^[1].

8. juuni – Rootsis oli sel ajal 6554 eestirootslast ja 21 815 eestlast^[1].
10. juuni – NSVL Riiklik Kaitsekomitee otsustas alustada põlevkivi läbimõtlematut kaevandamist^[1].
17. juuni – Stockholmis asutati Eesti Organisatsioonide Liit^[1].

15. august – toimus esimene sõjajärgne küüditamine Eestis, mille käigus Siberisse viidi üle 400 kohaliku sakslase^[1].

6. detsember – Stockholmis moodustati Välismaine Eesti Kirjanike Liit^[1].
27. detsember – EK(b)P Keskkomitee ja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu andis välja otsuse "Abinõudest võitluse tugevdamiseks kodanlik-natsionalistliku põrandaaluse ja tema relvastatud jõudude vastu"^[1].
29. detsember – julgeolekuorganid arreteerisid 48 Võru koolinoort.

asutati ENSV Arhitektide Liit^[1]
asutati ENSV Teatriühing^[1]
alus pandi Lydia Koidula Memoriaalmuuseumile^[1]
asutati Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut^[1]
selle aasta lõpuks ilmus Eestis 23 ajalehte ja 13 ajakirja^[1]
Abja-Paluoja sai aleviks.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1945

28. jaanuar – Avo-Rein Tereping, eesti psühholoog
9. veebruar – Mia Farrow, USA näitleja
14. veebruar – Hans Adam II, Liechtensteini vürst
13. märts – Anatoli Fomenko, vene matemaatik ja ajaloolane
24. märts – Roman Ubakivi, eesti jalgpallitreener
14. aprill – Ritchie Blackmore, inglise kitarrist
30. aprill – Annie Dillard, ameerika kirjanik
6. mai – Bob Seger, ameerika muusik
14. mai – Yokhanan Vollakh, Iisraeli jalgpallur
15. mai – Duarte, Portugali kuningliku perekonna pea
2. juuni – Peeter Urbla, eesti filmilavastaja ja -produtsent
27. august – Maimu Berg, eesti kirjanik, kriitik ja poliitik
11. september – Franz Beckenbauer, saksa jalgpallur ja jalgpallimänedžer
12. oktoober – Aurore Clément, Prantsuse filminäitleja
19. oktoober – John Lithgow, USA filminäitleja
5. november – Svetlana Tširkova (Lozovaja), Eesti vehkleja
19. november – Frans Sammut, Malta kirjanik
20. november – Aldo Kals, eesti ajaloolane
21. november – Goldie Hawn, USA näitleja
21. november – Reimand Reinhold, Eesti sporditegelane
5. detsember – Moshe Katsav, Iisraeli president aastast 2000
24. detsember – Lemmy Kilmister, briti muusik (Motörhead)

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1945

9. jaanuar – Jüri Uluots, Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
16. jaanuar – Kaarel Liidak, Eesti poliitik
1. veebruar – Johan Huizinga, hollandi ajaloolane ja filosoof
15. veebruar – Bernhard Abrams, Eesti sõjaväelane
20. veebruar – Karl Iman, Eesti sõjaväelane
16. märts – Marius Fabre, prantsuse kabetaja
12. aprill – Franklin Delano Roosevelt, USA 32. president
18. aprill – Wilhelm, Albaania vürst
26. aprill – Pavlo Skoropadski, Ukraina hetman
28. aprill – Benito Mussolini, itaalia poliitik
30. aprill – Adolf Hitler, Saksa poliitik
1. mai – Jaak Reichmann, eesti kohtunik ja poliitik
31. juuli – Ludwig Müller, saksa usuteadlane
26. september – Béla Bartók, ungari helilooja
17. november – Friedrich Franz IV, endine Mecklenburg-Schwerini suurhertsog
26. detsember – Duy Tan, endine Annami kuningas
28. detsember – Theodore Dreiser, ameerika kirjanik

Nobeli auhinnad

füüsika – Wolfgang Pauli
keemia – Artturi Ilmari Virtanen
meditsiin – Alexander Fleming, Ernst Boris Chain ja Howard Walter Florey
kirjandus – Gabriela Mistral
rahu – Cordell Hull

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 268–271

[Kronoloogia,_2007-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 268–271

[1]

@@ 23. rida: / 23. rida: @@
 === Mai ===
+[[Pilt:News. V.E. Day BAnQ P48S1P12270.jpg|thumb|''Montreal Daily Star'': "Germany Quit", 7. mai 1945]]
 * [[8. mai]] – [[Saksamaa]] [[kapitulatsioon|kapituleerus]] tingimusteta [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]].
 * [[23. mai]] – Riigipresident [[Karl Dönitz]] ja Saksa valitsuse liikmed arreteeriti liitlasvägede poolt.