Eesti Raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
54. rida: | 54. rida: | ||
===Raudtee elektrifitseerimine=== |
===Raudtee elektrifitseerimine=== |
||
Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]] elektrifitseerimiseks 34 miljonit |
Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]] elektrifitseerimiseks 34 miljonit [[Eesti mark]]a, hiljem summat täiendati. |
||
{| class="prettytable" |
{| class="prettytable" |
Redaktsioon: 8. detsember 2012, kell 18:48
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2006) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Asutatud | 1992 |
---|---|
Peakorter | Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Aktsiaselts Eesti Raudtee on Eesti ettevõte. Eesti Raudtee ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik.
Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992, tema ülesandeks sai Eesti raudteede administreerimine. Samal aastal taastati Eesti Raudtee Rahvusvahelise Raudteede Uniooni (UIC, peakorter Pariisis) liikmeks ning Eesti Raudtee astus ka Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSShD, peakorter Varssavis) liikmeks.
Erastamine
2. märtsil 2001 kutsus Eesti Erastamise Agentuuri peadirektor As Baltic Rail Service (BRS) AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks erastamislepingu ja aktsionärdie lepingu sõlmimisele, mille lõplik jõustumine seati sõltuvusse ostuhinna tasumisest. Aktsiate eest pakutud hind tasuti 31. augustil 2001, peale mida said Eesti Raudtee omanikeks BRS (66%) ja Eesti Vabariigi valitsus (34%). See oli Euroopa esimene vertikaalselt integreeritud raudtee erastamine.
2003. aastal oli Eesti Raudtee kaubaveomaht 9 256,9 mln. tonnkilomeetrit, müügitulu 1 737,0 mln. kr, töötajaid oli 2 674, rongi vedureid 157 ja kaubavaguneid 3 648.
Viimastel aastatel oli Eesti Raudtee omanike vahel arvukalt erimeelsusi. 2004. ja 2005. aasta aruanded olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuseisu tõttu kinnitamata. Eesti Vabariigi Valitsus võttis suuna Eesti Raudtee taasriigistamisele.
9. jaanuaril 2007 sai Eesti Vabariigi valitsus 100% Eesti Raudtee AS aktsiate omanikuks.
ER taristu
- Pikemalt artiklis Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend
Ajalugu
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Raudtee |
Laiarööpmelise raudtee areng
Esimene laiarööpmeline raudtee Eestis avati liikluseks 5. novembril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gattšina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gattšinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Venemaa Föderatsiooni Oktoobriraudteega.
Balti raudtee veermiku teenindamiseks ehitati Tallinnasse Balti Raudtee Peatehased ja vagunite valmistamiseks Dvigateli vagunitehas. Tapa-Tartu raudtee valmis 1876. aastal, Tartu-Valga raudteeliin 1887 ja Valga-Võru-Pihkva raudtee 1889. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati 1880. aastal Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool. 1898. aastal valmis ka Pihkva-Bologoje raudteeliin, mis ühendas Eesti Venemaa sisekubermangudega (läbi Valga). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas Tallinna sadam Venemaa Keisririigi sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha.
1927 rajati otseühenduseks Petseriga Tartu–Petseri raudtee. Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi Irboska raudteepiiripunkti. 2011 valmis Koidula raudteepiirijaam.
- Pikemalt artiklis Balti raudtee
Kitsarööpmelise raudtee areng
Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal. Piirkondlikke kitsarööpmelisi raudteid arendasid majanduslikult enamarenenud Liivimaa kubermangus Esimene Juurdeeveoraudteede Selts (Esimene Vene Juurdeveo-Raudtee Selts) ja 1898. aastal asutatud Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts.
- Pikemalt artiklis Kitsarööpmeline raudtee Eestis
Raudtee elektrifitseerimine
Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele Tallinna–Pääsküla raudteeliin elektrifitseerimiseks 34 miljonit Eesti marka, hiljem summat täiendati.
Aeg | Sündmus | Elektrifitseeritud raudteelõigu pikkus |
---|---|---|
19. august 1924 | Tallinn-Pääsküla raudteelõigul valminud kontaktvõrk pingestati alalispingele 1200 V ja teedeminister Karl Karki osavõtul toimus esimene täispikk proovisõit mootorvaguniga M1. | 11 km |
1939/1940 | alustati elavhõbealalditega veoalajaama rajamist Järvele | |
1942-1944 | kontaktvõrk demonteeriti | -11 km |
11. august 1946 | esimene elektrirongi proovisõit taastatud Tallinna–Pääsküla raudteeliinil, mille kontaktliin oli lülitatud alalispingele 1100 V | 11 km |
30. detsember 1958 | Tallinnast Balti jaamast väljus rong Kloogale, et avada Keila-Klooga elektrifitseeritud raudteelõik. Lõiku toideti Keilas paiknenud ajutisest rändalajaamast. | 9 km |
17. juuni 1960 | Klooga jaamast uue raudteena ehitatud ja elektrifitseeritud Klooga-Kloogarand raudteelõigul väljus avamiseks esimene elektrirong | 3 km |
4. november 1961 | avati Klooga-Paldiski elektrifitseeritud raudteelõik | 11,8 km |
31. detsember 1967 | Keilas pingestati uus statsionaarne veoalajaam | |
30. jaanuar 1974 | algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil Tallinn-Kehra. Valminud lõiku toideti uuest Raasikul paiknevast veoalajaamast. | 39 km |
3. august 1978 | avati Kehra-Aegviidu elektrifitseeritud raudteelõik | 17 km |
4. september 1981 | avati Vasalemma-Riisipere elektrifitseeritud raudteelõik | 14 km |
Kontaktvõrgu piiratud ulatuse tõttu kasutatakse seniajani elektervedu üksnes Tallinna ümbruse reisirongiliikluses. Kontaktvõrk töötab Eestis (ka Lätis ja Peterburi ümbruses) 3,3 kV alalispingega. Eesti Raudtee Elektrivõrkudel on kolm veoalajaama – Tallinnas Järvel, Keilas ja Raasikul.[1]
Raudtee Eesti Vabariigis
15. novembril 1918 teatas teedeminister Ferdinand Peterson ringkirjalise telegrammiga, et Eesti riigiraudteede ülemaks on määratud insener Karl Ipsberg. Seda loeti Raudteevalitsuse tegevuse alguseks. 1923. aastal omandas riik ostu teel 262 kilomeetrit Esimese Juurdeveo Seltsi kitsarööpmelist raudteed. 21. aprillil 1938 nimetati Raudteevalitsus Raudteede Talituseks.
1. aprillil 1939 oli Eestis 1231,9 km laiarööpmelisi raudteid 103 veduri ja 351 reisi- ja 3558 kaubavaguniga ning 909,3 km kitsarööpmelisi raudteid 172 reisi- ja 2075 kaubavaguniga.
Raudtee Eesti NSV-s
1940. aastal, kui Eesti raudtee lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest
- 772 km laiarööpmelist ja
- 675 km kitsarööpmelist raudteed.
Viited
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Raudtee |
- Ametlik koduleht
- Maris Meiessaar: "Eesti Raudtee uus peahoone toob Balti jaama Snelli pargi roheluse" Eesti Päevaleht 18. oktoober 2008
- Agnes Ojala: "Eesti Raudtee remondib teid veel 650 miljoni krooni eest" EPL, 23. jaanuar 2009