Mine sisu juurde

Tartu–Koidula raudteelõik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tartu–Petseri raudtee)
Tartu–Koidula raudteelõik
Üldist
Seis kasutusel
Asukoht Eesti
(Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa)
Alg- ja lõpp-punkt Tartu
Koidula
Rööpapaaride arv 1
Opereerimine
Avati 1931
Omanik Eesti Raudtee,
Operaator(id) Elron, Operail
Tehniline
Raudtee pikkus 87,3 km
Rööpmelaius 1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud ei
Kiirus kuni 120 km/h[1]
Peatused
Tartu – 0,0 km

Kirsi – 2,0 km
Ülenurme – 5,9 km
Uhti – 9,7 km
Vana-Kuuste – 13,3 km
Rebase – 17,8 km
Laane (lammutatud) – 23,3 km
Vastse-Kuuste – 28,1 km
Valgemetsa – 31,6 km
Kiidjärve – 34,3 km
Taevaskoja – 37,8 km
Põlva – 43,0 km
Holvandi – 49,3 km
Ruusa – 54,4 km
Veriora – 60,6 km
Ilumetsa – 66,0 km
Orava – 72,5 km
Kliima (lammutatud) – 79,0 km
Piiroja (lammutatud) – 83,5 km

Petseri – 87,3 km

Tartu–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis, mis algab Tartus ja lõpeb Koidula piirijaamas.

Raudteel sõidavad Eesti ja Venemaa vahelised kaubarongid, samuti riigisisesed reisirongid.

Reisiliiklus

[muuda | muuda lähteteksti]

Raudteel opereerivad AS Elroni diiselrongid liinil Tartu–Koidula. Kuni 30. augustini 2011 lõppes reisirongiliiklus Oraval, misjärel pikendati reisirongiliini Koidula peatuseni (suveperioodidel kuni Piusani).

Aastatel 1889–1931 toimus raudteeliiklus Tartust Venemaale läbi Valga (vt Tartu–Valga raudtee ja Valga–Petseri raudtee).

Tartu–Petseri raudtee

[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu ja Petseri vahelise laiarööpmelise raudtee otsetee ehitust alustati 1927. aastal. Majanduskriisi tõttu kujunes uue tee ehitusest oluline majanduspoliitiline ettevõtmine[2] mille peamine eestvedaja oli Karl Ipsberg. Raudteed ehitas kokku tuhatkond töölist. Suurt kokkuhoidu mullatööliste arvelt võimaldas Taanist pärit ekskavaatori (süvendaja) kasutamine, mis töötas kivisöel ja liikus relssidel. Trassile rajati enam kui 30 silda, millest suuremad on Reolas, Ahjal ja Võhandul.

Tartu–Petseri liinil olid Rebase, Vastse-Kuuste, Kiidjärve, Põlva, Ruusa, Veriora, Orava, Reola, Laane, Taevaskoja, Holvandi, Ilumetsa ja Kliima raudteejaamad ja peatused[3].

Tähelepanuväärsed on raudteetrassile rajatud jaamahooned, millest paljud on siiani säilinud[4]. Enamik jaamahooneid on ehitatud Eesti Raudtee Valitsuse arhitekt Leon Johansoni tüüpprojektide järgi ning sarnanevad või on analoogsed samal perioodil rajatud Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee jaamahoonetega. Osa jaamahooneid on rajatud Nõukogude perioodil ka teiste projektide järgi.

Osaline liiklus algas raudteel juba 1931. aasta mais. Ametlikult avati ligi 90 km pikkune raudtee 31. oktoobril 1931.[5]

Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi Petserimaal paiknenud Irboska raudteepiiripunkti [6][7][8][9]. Pärast raudteeliini valmimist ujutasid Tartu üle raudteel ilma rahata kohale sõitnud Petseri kerjused[10].

2008. aastal valmis raudteel ulatuslik remont, mille käigus rajati ka uus täisautomaatne rongiliikluse juhtimissüsteem. Muuhulgas automatiseeriti varem enamikus raudteejaamades tegutsenud pöörmeseadjate töö, mille tulemusel muutus rongiliiklus kiiremaks ja ohutumaks. Kokku automatiseeriti 40 inimese töö.[11]

2011. aastal valmis Koidula raudteepiirijaam, mille tõttu muutus vähesel määral ka raudteetrassi asukoht ja pikenes reisirongi marsruut.[12]

2014. aasta alguseks olid seoses Stadler FLIRT rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused perroonid.

Koidula raudteepiirijaam

[muuda | muuda lähteteksti]

Seoses Koidula raudteepiirijaama valmimisega 2011. aasta keskel demonteeriti mitu kilomeetrit raudteed Kliima ja Eesti–Venemaa ajutine kontrolljoone vahel. Raudtee ei läbi enam kunagist Piiroja raudteepeatust ega lähe otse Petseri peale, vaid läbib esmalt Koidula raudteejaama, kus liitub Valga–Koidula raudteega.

Nüüd läheksid nii Valga kui ka Tartu poolt tulevad rongid Koidulast otse Petseri peale, enne tegid Tartu poolt tulevad rongid kaare mööda Petseri raudteeümbersõitu (asub kontrolljoonest Eesti poolel) ning tulid Koidulasse ida poolt. Petseri poole minekuks oleks rong pidanud vahetama suunda. Seni pole käigus ühtegi reisirongi, mis läheks Koidulast Petseri poole.

  1. Rongide lubatav sõidukiirus; AS Eesti Raudtee
  2. Kersti Taal, Tartu-Petseri raudtee ehitus, www.taevaskoda.eu, (vaadatud 26.04.2021)
  3. Täna awatakse Tartu-Petseri raudtee, Postimees (1886-1944), nr. 296, 31 oktoober 1931.
  4. TARTU - PETSERI, est-train.ertas.eu, (vaadatud 26.04.2021)
  5. Tähtpäevi novembris. Koit, 29. oktoober 2016
  6. Postimees 12.02.1935: Irboska kaudu tuli Nõukogude Venest kaupa, sh soola, petrooleumi ja põllurammu. Välja läks peamiselt põlevkivisaadusi ja loomi (hobuseid)
  7. Postimees 14.10.1935: Irboska kaudu tuli Nõukogude Venest kaupa, sh superfosfaati, soola ja petrooleumi. Välja läks kariloomi.
  8. Postimees 11.08.1935: Irboska raudteejaama kaudu sisse tulnud Nõukogude Venemaalt kaupa, sh soola, superfosfaati, petrooleumi, kriiti, ookrit, gaasiõli jne. Välja läks kariloomi.
  9. Postimees 10.09.1935: Välja läinud kaupa, kus esikohal põlevkivisaadused.
  10. Uue Petseri raudtee varjukülgi. Vaba Maa, 24. august 1934, nr. 198, lk. 6.
  11. "Tartu-Orava raudteelõik sai 142-miljonilise juhtimissüsteemi"; EPL, 4. september 2008
  12. "Koidula raudteepiirijaam avati liikluseks"; Lõuna-Eesti Postimees, 23. mai 2011

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]