Elektrivälja tugevus

Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.

Elektrivälja tugevus $E$ võrdub antud väljapunkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle laengu jagatisega:

E={\frac {F}{q}}

,

kus $F$ on proovilaengule mõjuv jõud ja $q$ proovilaengu elektrilaeng. Kuna jõud on vektoriaalne (suunaga) suurus, siis kirjutatakse sama seos harilikult vektorkujul:

{\vec {E}}={\frac {\vec {F}}{q}}\,

.

Elektrivälja tugevuse mõõtühik SI-süsteemis on volt meetri kohta (V/m), mis tuletub jõu ühiku njuuton (N) ja laengu ühiku kulon (C) jagatisest:

\mathrm {{\frac {N}{C}}={\frac {J}{C\ m}}={\frac {W\ s}{A\ s\ m}}={\frac {V\ A\ s}{A\ s\ m}}={\frac {V}{m}}}

.

1 njuuton kuloni kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles punktlaengule suurusega 1 C mõjub jõud 1 N.

Vaata ka