Eesti riigipeade loend

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti riigipead)

Siin on nimistu isikutest, sõltumata nende ametinimetusest, kes on täitnud riigipea ülesandeid iseseisvas Eestis või edasi kandes Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust okupatsiooniaastatel.

Kõigi Eesti alasid valitsenud isikute loend on esitatud artiklis Eesti valitsejad.

Eesti Vabariik (1918–1940)[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19181934 puudus Eesti Vabariigis riigipea institutsioon. Riigipea ülesandeid täitis valitsusjuht, kelle ametinimetus oli 1918 Ministrite Nõukogu esimees, 19181920 peaminister, 19201934 riigivanem. Alates 1922. aastast nimetati riigivanemat välissuhtluses presidendiks.

Perioodil 19191920 võib riigipeaks lugeda ka Asutava Kogu esimeest August Reid. 9. juulil 1919 jõustunud Eesti vabariigi valitsemise ajutise korra § 9 järgi "Vabariigi seaduslikuks esitajaks on Asutava Kogu esimees; riigiesituse küsimustes on Asutava Kogu esimehel õigus saada vabariigi valitsuselt vastavat informatsioni." Tänapäeval tõlgendatakse seda paragrahvi nii, et riigipea pole mitte Eesti Vabariigi esindaja Asutava Kogu esimees, vaid Asutavale Kogule alluv ja aruandekohustuslik peaminister, kuna riigipea peab ju kellelegi alluma.

Aastatel 19341937 oli riigipea nimetuseks riigivanem, 19371938 riigihoidja ja alates 1938. aastast president.

Allpool esitatud tabelis on ära toodud ka need valitsusjuhid, kellel lasusid riigipea ülesanded.

Nimi Eluaastad Ametiaja algus Ametiaja lõpp
Ministrite Nõukogu esimees
Konstantin Päts (18741956) 1918, 24. veebruar 1918, 12. november
Peaminister
Konstantin Päts (18741956) 1918, 12. november 1919, 8. mai
Otto Strandman (18751941) 1919, 8. mai 1919, 18. november
Jaan Tõnisson (1868–19??) 1919, 18. november 1920, 28. juuli
Ado Birk (18831942) 1920, 28. juuli 1920, 30. juuli
Jaan Tõnisson (1868–19??) 1920, 30. juuli 1920, 26. oktoober
Ants Piip (18841942) 1920, 26. oktoober 1920, 20. detsember
Riigivanem
Ants Piip (18841942) 1920, 20. detsember 1921, 25. jaanuar
Konstantin Päts (18741956) 1921, 25. jaanuar 1922, 21. november
Juhan Kukk (18851942) 1922, 21. november 1923, 2. august
Konstantin Päts (18741956) 1923, 2. august 1924, 26. märts
Friedrich Akel (18711941) 1924, 26. märts 1924, 16. detsember
Jüri Jaakson (18701942) 1924, 16. detsember 1925, 15. detsember
Jaan Teemant (18721941) 1925, 15. detsember 1927, 9. detsember
Jaan Tõnisson (1868–19??) 1927, 9. detsember 1928, 4. detsember
August Rei (18861963) 1928, 4. detsember 1929, 9. juuli
Otto Strandman (18751941) 1929, 9. juuli 1931, 12. veebruar
Konstantin Päts (18741956) 1931, 12. veebruar 1932, 19. veebruar
Jaan Teemant (18721941) 1932, 19. veebruar 1932, 19. juuli
Karl August Einbund (18881942) 1932, 19. juuli 1932, 1. november
Konstantin Päts (18741956) 1932, 1. november 1933, 18. mai
Jaan Tõnisson (1868–19??) 1933, 18. mai 1933, 21. oktoober
Konstantin Päts (18741956) 1933, 21. oktoober 1934, 24. jaanuar
Peaminister riigivanema ülesannetes
Konstantin Päts (18741956) 1934, 24. jaanuar 1937, 3. september
Riigihoidja
Konstantin Päts (18741956) 1937, 3. september 1938, 24. aprill
President
Konstantin Päts (18741956) 1938, 24. aprill 1940, 21. juuli

Riigipead okupatsiooniaastatel ja eksiilis (1940–1992)[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna 21. juunil 1940 toimunud juunipöördega võimule tulnud Johannes Varese valitsus ei olnud põhiseaduslik ja ka president Konstantin Päts ei saanud enam vabalt võimu teostada, loetakse riigiõiguslikult presidendi kohusetäitjaks alates sellest kuupäevast viimasena põhiseaduslikus korras peaministri ametit pidanud poliitik Jüri Uluots. Uluots püüdis seaduslikku valitsust Eesti territooriumil taastada nii 1941. kui ka 1944. aastal, kuid tulutult.

20. aprillil 1944 toimus Tallinnas Põhiseaduse paragrahv 46 alusel Valimiskogu protokollitud koosolek, mille kutsus kokku Jüri Uluots peaministrina. Valimiskogust võtsid osa peaminister Jüri Uluots, Riigivolikogu esimees Otto Pukk, Riiginõukogu teine abiesimees Alfred Maurer, sõjavägede ülemjuhataja asetäitja ja sõjaminister Johan Holberg ning Riigikohtu esimehe asetäitjana Riigikohtu vanim liige riigikohtunik Mihkel Klaassen. Valimiskogu konstateeris, et kõik, mis on toimunud pärast 21. juunit 1940, on põhiseadusevastane ja juriidilise väärtuseta ning et Eesti põhiseaduslikud riigiorganid püsivad edasi 16. juuni 1940 koosseisus. Edasi nenditi, et Vabariigi Presidendi asetäitja valimine ei ole kestva okupatsiooni ajal põhiseaduslikult nõutav ja ka mitte otstarbekohane. Vabariigi Presidendi kohuste täitmine on põhiseaduslikult üle läinud peaminister Jüri Uluotsale ja kui temal peaks olema takistusi, siis peaministri asetäitjale.

18. septembril 1944 nimetas Jüri Uluots kui peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis käskkirjaga ametisse Vabariigi Valitsuse, nn Otto Tiefi valitsuse. Uluots lahkus samal päeval Eestis ja siirdus Rootsi, kus kandis edasi Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust. Riigipea eksiilis (nimetatud vahel ka eksiilpresidendiks) ametlik ametinimetus oli Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis. Need riigipead ei teostanud reaalselt võimu Eesti territooriumil, kuid kandsid edasi Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust.

Nimi Eluaastad Ametiaja algus Ametiaja lõpp
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
Jüri Uluots (18901945) 1940, 21. juuni 1945, 9. jaanuar
August Rei (18861963) 1945, 9. jaanuar 1963, 29. märts
Aleksander Warma (18901970) 1963, 29. märts 1970, 23. detsember
Tõnis Kint (18961991) 1970, 23. detsember 1990, 1. märts
Heinrich Mark (19112004) 1990, 1. märts 1992, 8. oktoober

Kuigi ka Nõukogude Liidu koosseisus oli Eesti NSV juriidiliselt (kuid mitte faktiliselt) iseseisev riik, ei arvestata selleaegseid haldus- ja parteiaparaadi juhte iseseisva Eesti riigijuhtide hulka. Eesti NSV aegsete võimukandjate nimistud on esitatud artiklites Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees ja EKP KK esimene sekretär.

Eesti Vabariik (1991–)[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi nimi võeti kasutusele 8. mail 1990, kuid de facto oli Eesti Vabariik endiselt Nõukogude Liidu poolt okupeeritud.

11. märtsil 1990 otsustas Eesti Kongress, et "iseseisev ja sõltumatu Eesti Vabariik tuleb taastada anneksiooni tühistamise, okupatsioonivägede väljaviimise ja kõrgeima riigivõimu üleandmise teel Eesti Vabariigi põhiseaduslikule rahvaesindusele."

29. märtsil 1990 otsustas ENSV Ülemnõukogu "arvestades eesti rahva selgesti väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks tunnistab Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise momendist alates ja kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise (restitutio ad integrum); kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega." Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 20. augustil 1991.

28. juunil 1992 võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse alusel rahvahääletusega vastu uue põhiseaduse. Uuele põhiseadusele tuginedes valisid Eesti kodanikud 1992. aasta 20. septembril VII Riigikogu. Pärast esimesi vabu presidendivalimisi astus 6. oktoobril 1992 taas ametisse Eesti Vabariigi president.

6. oktoobril 1992 esines peaaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark Riigikogu ees avaldusega volitsuste lõppemisest. Riigikogu võttis samal päeval vastu avalduse, millega kuulutas Eesti Vabariigi põhiseadusliku Riigivõimu taastatuks. Õigusliku järjepidevuse alusel võttis Heinrich Marga järel riigipea tiitli üle Lennart Meri.

Nimi Eluaastad Ametiaja algus Ametiaja lõpp
President
Lennart Meri (19292006) 1992, 6. oktoober 2001, 8. oktoober
Arnold Rüütel (1928–) 2001, 8. oktoober 2006, 9. oktoober
Toomas Hendrik Ilves (1953–) 2006, 9. oktoober 2016, 10. oktoober
Kersti Kaljulaid (1969–) 2016, 10. oktoober 2021, 11. oktoober
Alar Karis (1958–) 2021, 11. oktoober

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]