Erika Nivanka

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Erika Eugenie Nivanka (neiupõlves Viirsalu, enne eestindamist Weide(n)baum; 28. jaanuar 1909 Rakvere26. juuni 1988 Helsingi) oli aktiivne hõimusuhete edendaja ja Eesti Rahvusringhäälingu esimene naisdiktor.

Üliõpilaspõlves õppis Erika Nivanka Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ning kuulus korp! Indlasse, kus oli pikalt juhatuse liige. Ta kuulus pikalt Üliõpilaslehe toimetusse ning oli ka selle peatoimetaja. Lisaks tegeles ta aktiivselt hõimusuhete edendamisega.

Peale ülikooli lõpetamist sai Erika Nivankast Riigi Ringhäälingu esimene naisdiktor ning hiljem Riikliku Propaganda Talituse kultuuriosakonna juhataja.

Tutvumine hilisema Helsingi Ülikooli raamatukogu töötaja Eino Nivankaga viis abieluni 1938. aastal ja Erika asus elama Soome. Aastatel 1951–1960 elas ta Pariisis.

Erika Nivanka suri 26. juuni 1988 Tapiolas ja ta maeti Helsingi Kulosaari kalmistule.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Soome lahe kahel kaldal". Tallinn, Faatum, 2002; Tallinn, Eesti Päevaleht, 2010

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tütred on Eevi Anniki Nivanka ja Leena Päivikki Nivanka.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pekka Linnainen. "Helsinki on virolainen – Sinimustvalge Helsingi kaart". Estofennia, 10.06.2013. Vaadatud 1.06.2018. Eesti ja soome keeles.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]