Heinrich Rosenthal

Allikas: Vikipeedia

Heinrich Rosenthal (7. juuli (vkj 25. juuni) 1846 Tartu10. mai 1916 Tallinn) oli Eesti rahvusliku liikumise tegelane, elukutselt arst.

Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi ja korporatsioon Fraternitas Estica asutajaliige ning auvilistlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis Tartus kreiskoolis ja gümnaasiumis. Aastatel 1865–1871 õppis ta Tartu ülikoolis arstiteadust.

Ta oli üks Kalevipoja-õhtute algatajaid, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.

Ta oli aastal 1869 I üldlaulupeo pidukomitee liige. Hiljem, 1880. aastal oli ta ka üks III Tallinna laulupeo algatajaid ja selle korraldava komitee abiesimees.

Aastal 1870 Vanemuises etendunud esimeses Eesti näitemängus, L. Koidula eestistatud näidendi "Saaremaa onupoeg" osatäitja.

1871–1873 oli mereväehaigla ordinaator Kroonlinnas ja 1873–1906 mereväearst Tallinnas. 1885–1906 ka Tallinna sõjasadama meditsiinijaoskonna juhataja.

Alates 1877. aastast kuni 1894. aastani oli Rosenthal Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige.[1] 1878. aastal valiti ta Eesti Aleksandrikooli Tallinna linna abikomitee aupresidendiks.

Aastatel 1881–1889 kuulus Rosenthal Tallinna linnavolikokku.[1]

Rosenthal arvati pensionile 1906. aastal.

Ta oli 1912. aastal asutatud Põhja-Balti Arstide Seltsi asutajaliige.

Tema mälestused “Kulturbestrebungen des estnischen Volkes während eines Menschenalters (1869–1890)” on üks parimaid kaasaegseid kokkuvõtteid Eesti ärkamisajast.

1884–1895 oli ta EÜS-i vilistlaskogu esimees ehk vilistlaste talitaja, 1895. aastal valiti ta auvilistlaseks. 1907. aastal lahkus Rosenthal EÜSist koos Fraternitas Estica asutajatega ning valiti ka Fr. Estica auvilistlaseks.[2]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel: mälestusi aastatest 1869–1900", tõlkinud Krista Räni ; saatesõna ja kommentaarid kirjutanud Mart Laar], Tartu: Ilmamaa, 2004, ISBN 9985770595.
  • "Kulturbestrebungen des estnischen Volkes während eines Menschenalters (1869–1900)", Reval: Cordes & Schenk, 1912. Digitaalselt

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Tiina Kala, Juhan Kreem, Lea Kõiv, Kalmer Mäeorg, Anu Mänd, Triin Parts (2014). Tallinna ajaloo lugemik: dokumente 13.-20. sajandini. Tallinna Linnaarhiiv. lk 412. ISBN ISBN 978-9985-9769-6-8.
  2. Auvilistlased EÜS

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]