Arnold Hinnom

Allikas: Vikipeedia
Arnold Hinnom
Arnold Hinnom.jpg
Alampolkovnik Arnold Hinnom 1920. aastal.
Nimi Arnold Hinnom
Sündinud 5. jaanuar 1896
Järvamaa
Surnud 9. oktoober 1989 (93-aastaselt)
Ameerika Ühendriigid
Auaste kolonelleitnant
Juhitud üksused Soomusrongide Divisjoni ülema abi
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Teine maailmasõda
Autasud Püha Vladimiri ordeni IV järk
Püha Anna ordeni III ja IV järk
Püha Stanislavi ordeni III järk
Vabadusristi I/2
Karutapja ordeni III klass
Eesti Vabadussõja mälestusmärk

Arnold-Johannes Hinnom VR I/2 (5. jaanuar 1896 Kuie küla, Einmani vald, Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa9. oktoober 1989 Chapel Hill, USA) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Soomusrongide Divisjoni ülema abi Vabadussõjas.

Ta oli üks vähestest Vabadussõja-aegsetest vanemohvitseridest, kes Teise maailmasõja ajal Eestist eluga välismaale pääses. Ning oma Esimese maailmasõja ja Vabadussõja aegsetest kogemustest on ta kirjutanud tervelt kolm mälestuste raamatut.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arnold Hinnom sündis 5. jaanuaril 1896 (vkj 24. detsembril 1895) Järvamaal Järva-Jaani kihelkonna Einmanni valla Kuie mõisa Parra talus sulase pojana. Õppis 1903-1907 Kuie külakoolis, 1907-1910 Järva-Jaani kihelkonnakoolis, 1910-1914 Tallinna kaubanduskoolis, 1914-1915 Ants Laikmaa ateljees Tallinnas (ei lõpetanud) ja 1915 Peterhofi lipnikekoolis.

Esimeses maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Esimeses maailmasõjas teenis ta Venemaa keisririigi armees, 1915. aastal liitus ta loodud Läti rahvusväeosadega. (Läti 4. Vidzeme polgu) koosseisus osales ta Riia piirkonna kaitselahingutes, kus sai ka 2 korda haavata. Läti polgus teenis Hinnom kuni 1917. aastani, pärast bolševistlikku oktoobrirevolutsiooni ning bolševike algatatud ohvitseridevastast terrorit lahkus ta Läti polgust ning naasis Eestisse, kus määrati loodud Eesti rahvusväeosade Eesti Tagavara Jalaväepataljoni rooduülemaks.

Ta teenis 1918. aastal Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja sellele järgnenud Saksa okupatsiooni ajal 2. Eesti jalaväepolgu 5. roodu komandörina Põltsamaal, kus organiseeris ka Kaitseliitu.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Saksamaa Novembrirevolutsiooni 1918. aastal ning sellele järgnenud saksa vägedele taandumist alanud Nõukogude Venemaa poolset sõjategevuse algust asus ta teenistusse 2. Eesti jalaväepolku ning osales Lõuna-Eesti kaitses koos Stanisław Bułak-Bałachowiczi valgekaartlastega ning sõja algetapis toimunud taandumises.

1919. aasta alguses määrati Haapsalus asuva Tagavarapolgu ülemaks. 1919. aasta märtsist teenis Hinnom Soomusrongide Divisjonis, kus määrati 1. maist Soomusrongide Divisjoni (augustis nimetati Soomusrongide Diviisiks) ülema ajutiseks abiks. Diviisi ülema ametikohal teeninud Hinnom ülendatati 11. veebruaril 1920 Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri käsuga nr 372 alampolkovnikuks vanusega 1. veebruarist 1920. aastal. Pärast Vabadussõja lõppu nimetati Hinnom Soomusrongide Brigaadi ülema abiks.

1933. aastast töötas ta Tallinnas Raudtee Peatehase raamatupidajana.

Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Teises maailmasõjas tegutses Hinnom Tallinnas Omakaitse staabis. 1944. aastal põgenes ta Saksamaale.

Paguluses[muuda | muuda lähteteksti]

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint amnesteeris 24. veebruaril 1979 Arnold Hinnomi, andes talle tagasi kolonelleitnandi auastme ja õiguse Vabadusristi kandmiseks[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema naise Hildegardi (sündinud Michelson; 1892-1967) vend oli metsateadlane August Michelson.

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestusteraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Publitseerimata mälestused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Arnold Hinnom, "Kilde Bermondt-Avaloffi päevilt". Käsikiri, 1937: ERA 2124/3/194.
  • Arnold Hinnom, "Põhja-korpus - Loode armee". Käsikiri, dateerimata: ERA 2124/3/200.
  • Arnold Hinnom, "Suurte murrangute päewil". Memuaare 1916-1921. 1. osa. Käsikiri, dateerimata: ERA 2124/3/198.
  • Arnold Hinnom, "Suurte murrangute päewil". Memuaare 1916-1921. 2. osa. Käsikiri, dateerimata: ERA 2124/3/199.
  • Arnold Hinnom, "Suurte murrangute päewil". Memuaare 1916-1921. 3. osa. Käsikiri, dateerimata: ERA 2124/3/197.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Arnold Hinnom, "Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast". Eesti Päevalehe AS, 2010
  • Mati Õun, Jaak Pihlak jt., "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased". I kogumik. Tammiskilp, 1998, lk 56-57
  • Reigo Rosenthal, "Laidoner - väejuht: Johan Laidoner kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas" Tallinn: Argo, 2008.
  • Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010, lk 105-107

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Esimene amnestia paguluses. Eesti Postimees, 1. märts 1979, nr. 5, lk. 3.