Käbi Laretei

Allikas: Vikipeedia
Käbi Laretei 1959.

Käbi Alma Laretei (14. juuli 1922 Tartu31. oktoober 2014 Stockholm) oli eesti päritolu pianist ja kirjanik.[1]

Tema isa oli Eesti Vabariigi saadik NSV Liidus ja Rootsi Kuningriigis Heinrich Laretei [2] ning ema Alma Laretei. Käbil oli kaks aastat noorem õde Maimu Laretei.

Muusikaõpinguid alustas Käbi Laretei Tallinnas ja klaveriõpinguid 1936. aastal Aino Kõrbi juures Tallinna Konservatooriumis.

Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi 1940. aastal, sõitis Käbi Laretei mõni päev enne seda isa juurde Rootsi[3]. Käbi isa Heinrich Laretei oli sellel ajal Rootsis Eesti Vabariigi suursaadik. Välismaalasena ei õnnestunud Käbil jätkata õpinguid Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias, mistõttu hakkas ta võtma eratunde. Rootsis õppis Käbi Laretei klaverit Gottfried Booni ja Annie Fischeri käe all ning 1947. aastast kuni 1950ndate keskpaigani muusikateooriat ja kompositsiooni Eduard Tubina juures.[4] Edaspidi jätkusid õpingud švetsis ja Saksamaal. Käbi klaveriõpetaja oli ka Maria-Luisa Strub-Moresco.

Käbi Laretei alustas kontserttegevust 1946. aastal ning jõudis juba 1952. aastal esinema Carnegie Halli. Ta esines pika pianistikarjääri jooksul nii Skandinaavias ja Lääne-Euroopas kui ka Kanadas ja USA-s. Ta on andnud kontserte ka Washingtonis Valges Majas ja Londoni Royal Festival Hallis ning salvestanud palju plaate (Mozart, Chopin, Debussy, Schumann, Bartók, Rahmaninov, Hindemith, Grieg, Pärt jpt). [5]

1970ndail aastail algas Käbi Laretei kirjanikutegevus.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Käbi Laretei ning Ingmar Bergman.

Käbi Laretei abiellus 1950. aastal rootsi dirigendi Gunnar Staerniga ja 1955. aastal sündis neil tütar Linda. Nad olid abielus kuni 1959. aastani. Käbi Laretei lõpetas selle abielu Ingmar Bergmani tõttu, kellega ta tutvus 1950-ndate aastate lõpus.

Aastail 19591969 oli Käbi Laretei abielus rootsi filmirežissööri Ingmar Bergmaniga ja neil sündis 1962. aastal poeg Daniel. Käbi Laretei mängib kaadri taga klaverit Ingmar Bergmani filmis "Sügissonaat" ja ta mängis ka abikaasa filmides väiksemaid rolle. Ingmar Bergman ja Käbi jäid lähedasteks sõpradeks kuni Ingmari elu lõpuni.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Peotäis mulda, lapike maad" (mälestused). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär. LR 1989, nr 24/26
  • "Mineviku heli" (romaan, autori tõlge rootsi keelest). Järelsõna: Agu Sisask. LR 1992, nr 45/48
  • "Seal kodus – siin võõrsil; Peotäis mulda, lapike maad; Mineviku heli" (mälestused). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär, eessõna: Agu Sisask. Kupar, Tallinn 1995 (raamatus ka Heinrich Laretei kirjutis "Rootsi ei saa jätta tunnustamata faktilist olukorda")
  • "Eksiil: intervjuu Urmas Otile; Kellele ma mängin?; Keerised ja jäljed". Tõlge rootsi keelest: Irja Kiisküla ja Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 1997
  • "Tulbipuu" (jutustus). Rootsi keelest tõlkinud Maimu Evéguoz-Laretei ja Jüri Reinvere. Kunst, Tallinn 1997
  • "Vihmapiisad ja kuupaiste: esseed muusikast" Tõlge rootsi keelest: Anu Saluäär, Kristi Sinka, Kristiina Tedremaa, autoriseeritud tõlke toimetaja Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 2002; 2. trükk 2005
  • "Keerised & jäljed: kogutud proosa". Toimetajad Anu Saluäär ja Helju Jüssi. SE & JS, Tallinn 2003, 830 lk
  • "Otsekui tõlkes: teema variatsioonidega" (mälestused; ka Käbi Laretei ja Ingmar Bergmani suhetest). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär, toimetanud Hille Saluäär. Tänapäev, Tallinn 2005 (kättesaadav ka helikassettidel: Eesti Pimedate Raamatukogu, 2006)
  • "Kuhu kadus kõik see armastus?" (Ingmari kirjad Käbile aastaist 1957–2001. Päevik. Taskukalender). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 2008, 216 lk
  • "Ludus tonalis. Kirg". Tõlkinud Anu Saluäär. Tallinn 2010. ISBN 978-9949-9027-3-6
  • "Okas ja Käbi". Tallinn 2012. ISBN 978-9949-9252-3-0
  • "Mahagonipuust tiibklaver". Koostaja Sirje Endre. Tallinn 2105. ISBN 978-9949-9665-1-6

Teoseid rootsi keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Abenius, Anna: Rotlösheten bidrog till konstnärskapet. Svenska Dagbladet 3. november 2014.
  2. Eesti Entsüklopeedia 14, lk. 224. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3
  3. Käbi Laretei. Peotäis mulda, lapike maad. (mälestused). Tallinn, 1989
  4. Käbi Laretei in memoriam. Eesti Päevaleht (Rootsi), 12. november 2014
  5. Käbi Laretei in memoriam. Eesti Päevaleht (Rootsi), 12. november 2014
  6. Lahkus Käbi Laretei. Rahvuslik Kontakt 2014, nr 4

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]