Käbi Laretei

Allikas: Vikipeedia
Käbi Laretei 1959.
Käbi Laretei ning Ingmar Bergman.

Käbi Alma Laretei (14. juuli 1922 Tartu1. november 2014 Stockholm) oli eesti päritolu pianist ja kirjanik.

Tema isa oli Eesti Vabariigi saadik NSV Liidus ja Rootsi Kuningriigis Heinrich Laretei.

Muusikaõpinguid alustas Käbi Laretei Tallinnas ja õppis Tallinna Konservatooriumis.

Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi 1940. aastal, põgenes Käbi Laretei koos emapoolsete vanavanematega isa Heinrichi juurde Rootsi, kuhu ka jäädi. Rootsis õppis Käbi Laretei klaverit Gottfried Booni ja Annie Fischeri käe all ning 1947. aastast kuni 1950ndate keskpaigani muusikateooriat ja kompositsiooni Eduard Tubina juures.[1]

Käbi Laretei alustas kontserttegevust 1946. aastal ning jõudis juba 1952. aastal esinema Carnegie Halli. Ta esines pika pianistikarjääri jooksul nii Skandinaavias ja Lääne-Euroopas kui ka Kanadas ja USA-s. Ta on andnud kontserte ka Washingtonis Valges Majas ja Londoni Royal Festival Hallis.[2]

1970ndail aastail algas Käbi Laretei kirjanikutegevus.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käbi Laretei abiellus rootsi dirigendi Gunnar Staerniga ja neil sündis tütar Linda.

Aastail 19591969 oli Käbi Laretei abielus rootsi filmirežissööri Ingmar Bergmaniga ja neil sündis poeg Daniel. Käbi Laretei mängib kaadri taga klaverit Ingmar Bergmani filmis "Sügissonaat" ja ta mängis ka abikaasa filmides väiksemaid rolle.


Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Peotäis mulda, lapike maad" (mälestused). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär. LR 1989, nr 24/26
  • "Mineviku heli" (romaan, autori tõlge rootsi keelest). Järelsõna: Agu Sisask. LR 1992, nr 45/48
  • "Seal kodus – siin võõrsil; Peotäis mulda, lapike maad; Mineviku heli" (mälestused). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär, eessõna: Agu Sisask. Kupar, Tallinn 1995 (raamatus ka Heinrich Laretei kirjutis "Rootsi ei saa jätta tunnustamata faktilist olukorda")
  • "Eksiil: intervjuu Urmas Otile; Kellele ma mängin?; Keerised ja jäljed". Tõlge rootsi keelest: Irja Kiisküla ja Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 1997
  • "Tulbipuu" (jutustus). Rootsi keelest tõlkinud Maimu Evéguoz-Laretei ja Jüri Reinvere. Kunst, Tallinn 1997
  • "Vihmapiisad ja kuupaiste: esseed muusikast" Tõlge rootsi keelest: Anu Saluäär, Kristi Sinka, Kristiina Tedremaa, autoriseeritud tõlke toimetaja Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 2002; 2. trükk 2005
  • "Keerised & jäljed: kogutud proosa". Toimetajad Anu Saluäär ja Helju Jüssi. SE & JS, Tallinn 2003, 830 lk
  • "Otsekui tõlkes: teema variatsioonidega" (mälestused; ka Käbi Laretei ja Ingmar Bergmani suhetest). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär, toimetanud Hille Saluäär. Tänapäev, Tallinn 2005 (kättesaadav ka helikassettidel: Eesti Pimedate Raamatukogu, 2006)
  • "Kuhu kadus kõik see armastus?" (Ingmari kirjad Käbile aastaist 1957–2001. Päevik. Taskukalender). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 2008, 216 lk
  • "Ludus tonalis. Kirg". Tõlkinud Anu Saluäär. Tallinn 2010. ISBN/ISSN 9789949902736
  • "Okas ja Käbi". Tallinn 2012. ISBN/ISSN 9789949925230

Teoseid rootsi keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Vem spelar jag för? (Kellele ma mängin?). 1970
  • En bit jord (Peotäis mulda, lapike maad). 1976. ISBN/ISSN 9100385050
  • Tulpanträdet (Tulbipuu). Stockholm 1983
  • Virvlar och spår (Keerised ja jäljed). 1987
  • "En förlorad klang". Stockholm 1991. ISBN/ISSN 9100475289
  • "Såsom i en översättning. Teman med variationer." Stockholm 2004. ISBN/ISSN 9100104108
  • "Vart tog all denna kärlek vägen?". Stockholm 2009. ISBN/ISSN 9789113019628
  • "Toner och passioner = Ludus tonalis". Stockholm 2010. ISBN/ISSN 9789113028156

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Käbi Laretei in memoriam. Eesti Päevaleht (Rootsi), 12. november 2014
  2. Käbi Laretei in memoriam. Eesti Päevaleht (Rootsi), 12. november 2014
  3. Lahkus Käbi Laretei. Rahvuslik Kontakt 2014, nr 4

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]