Woldemar Gutmann

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Woldemar Gutmann (29. november 1851 Tartu – 31. märts 1933 Tartu) oli Eesti loomaarstiteadlane[1].

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis pärast algkooli lõpetamist Tartu Kreiskoolis aastatel 1864–1867 ja astus 1868. aasta sügisel Tartu Veterinaariainstituuti (lühend TVI), mille lõpetas 1872. aastal loomaarsti diplomiga[2]. Aastal 1879 kaitses ta samas koolis professor Aleksandrs Zemmersi juhendamisel magistriväitekirja haavainfektsioonide etioloogia kohta loomadel[3]. Ta täiendas ennast 1890. ja 1895. aastal Robert Kochi juures[3]. Loomaarstiõpingute ajal astus ta korporatsiooni Fraternitas Dorpatensis liikmeks[2].

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast loomaarsti hariduse omandamist suunati ta 1872. aastal Peterburi kubermangu veiste katku puhangut tõrjuma, kuid naasis juba samal aastal sealt prof. Peter Jesseni soovitusel veterinaarinstituudi kliiniku assistendiks[2]. Ta töötas mitmetel ametikohtadel alates assistendist kuni korralise professorini TVI-s üle 50 aasta[4]. Aastal 1909 loobus ta tervislikel põhjustel professori ametikohast, kuid jätkas teistel ametikohtadel tööd TVI-s[3]. Võttis osa ka Vabadussõjast, kus oli II diviisi loomalaatsareti kirurgia osakonna juhataja[2].

Tema üheks suurimaks teaduslikuks saavutuseks peetakse esimesena maailmas tuberkuliini kasutamist veiste tuberkuloosi diagnoosimisel aastal 1890[3]. Ta juhendas mitmeid magistritöid ja tema kuulsaimad õpilased olid Karl Happich (1892) ja Karl Saral (1924)[3].

Ametid, liikmesus ja tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • TVI üld-, erikirurgia, sünnitusabi ja oftalmoloogia dotsent (1879–1891)[3]
  • TVI erakorraline professor ja alates 1893. aastast kuni 1909. aastani korraline professor ja haavakliiniku juhataja
  • TVI teeneline professor (1904)
  • TVI auliige
  • Harkivi Veterinaarinstituudi auliige
  • Eesti Loomaarstide Ühingu auliige (1923)[5]
  • Läti Loomaarstide seltsi auliige
  • Tartu Ülikooli audoktor
  • Riia Ülikooli audoktor
  • Kaunase Ülikooli audoktor
  • Pariisi Loomaarstiteadusliku Keskseltsi korrespondentliige
  • Peterburi Loomaarstide Seltsi liige
  • Varssavi Sõjaväeloomaarstide Seltsi tegevliige
  • Akadeemilise Loomaarstiteadusliku Seltsi esimees

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli Võnnu kihelkonna Rasina mõisa valitseja Georg Gutmann ja ema eestlanna Helene (neiuna Ramberg)[2][3]. Tema isa suri, kui ta oli 9 aastane. 11. juulil 1891 abiellus ta Tartu Veterinaarinstituudi endise direktori prof Kasimir von Raupachi vanema tütre Elisabeth Florentin von Raupachiga (s. 1868), kellega neil sündis kaks poega ja üks tütar. Abikaasa suri aastal 1903 pimesooleoperatsiooni tagajärjel, vanem poeg suri enne kahe aastaseks saamist[2]. Noorem poeg Paul Konstantin Gutmann (s. 1897) õppis arstiks ja tütar Erika Paula (s. 1894) abiellus dr Richard Ferdinand Karl Kordesega (surnud 1920 Tartus), kellega neil sündis kaks last[3]. Ta suri pärast lühikest haigust 81 aasta vanusena ja maeti Tartu Vana-Jaani kalmistule Raupachi perekonna matmispaika.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Prof. emer. Woldemar Gutmann. (1933). Postimees. Kd. 79. Lk 5. eesti keel. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Karl Happich Professor Woldemar Gutmanni juubeli puhul. Enn Ernits ja Toivo Järvis (Toim). (2018). Meenutusi 170 aastat loomaarstiõpet Tartus. Tartu. Lk 60-66. ISBN 9789949629404. eesti keel. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Enn Ernits Prof. Voldemar Gutmann 150. (2002). Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd. 1. Lk 30-32. eesti keel. 
  4. 4,0 4,1 Karl Saral Prof. emer. mag. med. vet. et dr. med. vet. h. c. Voldemar Gutmann. (1933). Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd. 3. Lk 98-99. eesti keel. 
  5. August Arvo Olt-Ojasalu Ülevaade E. L. Ü. 10 aastasest tegevusest ja 1929 a. aruanne. (1930). Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd. IV 1/2. Lk 29-35. eesti keel.