Avalik-õiguslik juriidiline isik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus[1]).

Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega.

Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilise isikuga omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega.

Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Vajab täiendamist Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle.

Avalik-õiguslikud korporatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

jne.

Avalik-õiguslikud asutused[muuda | muuda lähteteksti]

jne.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]