Kuusnõmme bioloogiajaam

Allikas: Vikipeedia

Kuusnõmme bioloogiajaam oli loodusteaduslik ja õppeotstarbeline väliuurimiskeskus Lääne-Saaremaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1921.a. sügisel võttis Tartu Ülikooli valitsus vastu otsuse Kuusnõmme bioloogiajaama asutamiseks ja Vaika looduskaitseala taastamiseks. Kuusnõmme mõisa hooned anti ülikoolile üle 1922.a., samal aastal alustas Kuusnõmme bioloogiajaam prof. Johannes Piiperi juhtimisel ka tööd. Alates 1926. aastast toimusid Kuusnõmmel igal suvel bioloogiaüliõpilaste õppepraktikad. Kuusnõmme bioloogiajaamas töötasid prof. Johannes Piiperi juhendamisel ja peagi abilistena mitmed hilisemad eesti loodusteaduste korüfeed – Juhan Aul, Hans Kauri, Harald Haberman, Johannes Lepiksaar, Kaarel Leius, Edvin Reinvaldt, Karl Eichwald, Elmar Lepik, Teodor Lippmaa, Andres Mathiesen, Armin Luha jt., aga ka Johannes Piiper jun. Lisaks tudengite õppepraktikale teostati Kuusnõmmel rohkesti ornitoloogilisi, entomoloogilisi, terioloogilisi, botaanilisi jt. töid.

Väga intensiivne ja tulemusterohke elu jätkus Kuusnõmme bioloogiajaamas kuni 1941. aastani. Peale sõda oli jaama hoone kasutusel mitmete funktsioonidega. Teda kasutati mõnel korral ka bioloogiaüliõpilaste praktikabaasina, viimati 1984.a. prof. Viktor Masingu juhendatud botaanikapraktikal. Eesti bioloogia ajaloos suurt tähendust omanud vastrestaureeritud hoone hävis tulekahjus 1984.a. sügisel.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]