Arvo Kukumägi
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2020) |
Arvo Kukumägi | |
---|---|
![]() Arvo Kukumägi 2008. aastal | |
Sünniaeg | 9. august 1958 |
Sünnikoht | Litvina, Setumaa, Eesti |
Surmaaeg | 16. mai 2017 (58-aastaselt) |
Surmakoht | Tallinn |
Amet | teatri-, filmi- ja telenäitleja |
Tegev | 1977–2017 |
Arvo Kukumägi (9. august 1958 Litvina küla, Setumaa – 16. mai 2017 Tallinn) oli eesti teatri- ja filminäitleja.
Kukumägi mängis rohkem kui 40 linateoses. Filmikunsti juurde sattus ta lavakunstikateedri üliõpilasena, kui tegi 1977. aastal kaasa kasseti "Karikakramäng" lühifilmis "Tätoveering".[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Arvo Kukumägi õppis aastatel 1965–1973 Saatse 8-klassilises Koolis, lõpetas 1976. aastal Värska Keskkooli ja 1980. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitlejana. Aastatel 1987–1989 läbis ta Moskvas stsenaristide ja režissööride kõrgemad kursused (Высшие курсы сценаристов и режиссеров), lõpetades mängufilmide režissöörina.
Aastail 1980–1984 töötas ta Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris. Seejärel oli ta vabakutseline näitleja.
Rollid[muuda | muuda lähteteksti]
Filmis ja televisioonis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1977 "Tätoveering" (3. novell noorte režissööride kassetil "Karikakramäng") – Margus. Režissöör Peeter Simm
- 1979 "Õpetaja" (lühifilm) – Mihkel Värbu. Režissöör Mark Soosaar
- 1980 "Jõulud Vigalas" – Mihkel Värbu. Režissöör Mark Soosaar
- 1980 "Metskannikesed" – metsavend Tõnu. Režissöör Kaljo Kiisk
- 1980 "Ideaalmaastik" – kevadkülvivolinik Mait Kukemeri. Režissöör Peeter Simm
- 1982 "Arabella, mereröövli tütar" – piraat Halleluuja. Režissöör Peeter Simm
- 1983 "Suletud ring" – politseikomissar Holmberg. Režissöör Peeter Urbla
- 1983 "Mona Lisa" (telelavastus) – episoodis. Lavastaja Vilja Palm
- 1984 "Hundiseaduse aegu" – Meleleiv. Režissöör Olav Neuland
- 1985 "Puud olid, puud olid hellad velled" – Vihma-Peeter. Režissöör Peeter Simm
- 1986 "Keskea rõõmud" – traktorist. Režissöör Lembit Ulfsak
- 1986 "Znak bedõ" ("Õnnetuse märk") – Saksa rügemendi kokk. Režissöör Mihhail Ptašuk, Valgevene NSV.
- 1986 "Saja aasta pärast mais" – Linkhorst. Režissöör Kaljo Kiisk
- 1987 "Tants aurukatla ümber" (telefilm) – Eesneri Eedi. Režissöör Peeter Simm
- 1988 "Giordano" (telefilm) – KGB. Režissöör Aare Tilk
- 1989 "Äratus" – Kaarel Peterson. Režissöör Jüri Sillart
- 1990 "Ainus pühapäev" – bandiit Punane Edgar. Režissöör Sulev Keedus
- 1990 "Igaühele oma" – osatäitmine. Režissöör Hardi Volmer.
- 1991 "Rahu tänav" – Uugu. Režissöör Roman Baskin
- 1991 "Rist" – osatäitmine. Režissöör Lauri Aaspõllu
- 1992 "Tule tagasi, Lumumba" – Režissöör. Režissöör Aare Tilk
- 1992 "Võlausaldajad" – Adolf. Režissöör Jaan Kolberg
- 1994 "Tulivesi" – Türgi-Joss. Režissöör Hardi Volmer
- 1997 "Kallima naeratus" (telefilm) – Karl. Režissöör Valentin Kuik
- 1997 "Linnapea ehk Hirmu põhivormid" (telefilm) – linnapea Martin Berg. Režissöör Ervin Õunapuu
- 1997 "Minu Leninid" – Saksa sõjavangilaagri ülem. Režissöör Hardi Volmer
- 1998 "Tappev Tartu" – president ja tema kloon. Režissöör Ilmar Raag
- 1998 "Libarebased ja kooljad" – peremees. Režissöör Rainer Sarnet
- 1999 "Tähesõit" (kassettfilmis "Kass kukub käppadele") – peatreener. Režissöör Jaak Kilmi
- 1999 "Lurjus" – Eiche. Režissöör Valentin Kuik
- 2000 "Ved verdens ende" ("Maailma lõpus") – doktor Lavin. Režissöör Anders Rønnow Klarlund, Taani
- 2001 "Karu süda" – Venjamin. Režissöör Arvo Iho
- 2002 "Uuesti elus" (dokumentaalfilm) – üks osaline. Režissöör Olev Remsu
- 2002 "Welcome to Estonia" – Poodom-Poodom. Režissöör Andres Maimik
- 2003 "Viimane öö" (lühimängufilm) – sutenöör. Režissöör Mart Arjukese
- 2003 "A ja O" (12-osaline keeleõppesari) – saatejuht. Režissöör Sulev Keedus
- 2004 "Sigade revolutsioon" – õpilasmaleva komissar. Režissöörid Jaak Kilmi ja René Reinumägi
- 2005 "Sattusid hoogu, Hugo?" – isa. Režissöör Kristin Kalamees
- 2006 "Vana daami visiit" – linnakodanik. Režissöör Roman Baskin
- 2006 "Kelgukoerad" (telefilm) – kohtuekspertiisi laibalahkaja Jaak. Režissöör Anri Rulkov
- 2006 "Kelgukoerad" (krimisari, osales ühes osas) – kohtuekspertiisi laibalahkaja Jaak. Režissöör Raivo Maripuu
- 2007 "Jan Uuspõld läheb Tartusse" – ori. Režissöörid Andres Maimik ja Rain Tolk
- 2007 "Mis iganes, Aleksander!" – onu. Režissöör Maiju Ingman
- 2007 "Georg" – pime. Režissöör Peeter Simm
- 2008 "Mida külvad..." (dokumentaalfilm "Ideaalmaastiku" valmimisest) – üks osaline. Režissöör Anne-Mari Neider
- 2009 "Pangarööv" – vang. Režissöör Andrus Tuisk
- 2011 "Kuku: Mina jään ellu" – dokumentaalfilmi minategelane. Režissöörid Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi
- 2011 "Surnuaiavahi tütar" – Joss. Režissöör Katrin Laur
- 2014 "Riigivargad" – elumees. Režissöör Manfred Vainokivi
- 2017 "November" – Rein. Režissöör Rainer Sarnet
Teatris[muuda | muuda lähteteksti]
- 1978 Rein Saluri "Poiste sõidud" – Poiss, kes sõidab koju. Lavastaja Mikk Mikiver, IX lennu diplomilavastus, Eesti Draamateater
- 1979 Anton Makarenko ja Merle Karusoo "Makarenko koloonia" – neider. Lavastaja Merle Karusoo, IX lennu diplomilavastus (õppejõudude ja X lennu üliõpilaste osavõtul), Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1979 Mats Traat ja Merle Karusoo "Puud olid, puud olid hellad velled" – Hind. Lavastaja Merle Karusoo, IX lennu diplomilavastus, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1980 Molière "Don Juan" – Sganarelle. Lavastaja Lembit Peterson, IX lennu diplomilavastus, Ugala teater
- 1980 Samuil Maršak "Tare-tareke" – osatäitmine. Lavastaja Kalju Komissarov, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1981 Tennessee Williams "Räägi minuga vihmakeeli" – Tom. Lavastaja Eero Spriit, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1981 Ljudmila Razumovskaja "Armas õpetaja" – Vitja. Lavastaja Kalju Komissarov, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1982 Vsevolod Višnevski "Optimistlik tragöödia" – madrus. Lavastaja Kalju Komissarov, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1982 Johann Wolfgang von Goethe "Torquato Tasso" – Torquato Tasso. Lavastaja Mati Unt, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1983 Yves Jamiaque "Härra Amilcar" – Paulo. Lavastaja Rudolf Allabert, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1997 Isaak Babel "Loojang" – Benjamin Krik. Lavastaja Peeter Simm, Ugala teater
- 2002 Vladislav Koržets "Tähesära" (nukulavastus) – osatäitmine pseudonüümi Arvon Step all. Lavastaja Peeter Volkonski, Eesti Nukuteater
- 2004 Murray Schisgal "Armastuse narrid" – Harry Berlin. Lavastaja Egon Nuter, Comedy Productions
- 2006 Jussi Kylätasku "Ahi" - Isa. Lavastaja Taago Tubin, ERR Raadioteater
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1982 – kevadkülvivolinik Mait Kukemere rolli eest filmis "Ideaalmaastik" pälvis ta 1982. aastal Tallinnas peetud XV üleliidulisel (= Nõukogude Liidu) filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna (kahasse teise filminäitlejaga)
- 1999 – Suure Vankri auhind
- 2006 – Raadioteatri näitlejaauhind[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema eraelu oli kirju: kaks lahutatud abielu, neli last kolme naisega, palju muid kooselusid.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Peeter Simm. "Kuidas Kuku tätoveeritud sai". Postimees, 09.08.2008. Vaadatud 28.12.2009.
- ↑ Postimees Kultuur. "Eesti Raadio näitlejaauhinna saab Arvo Kukumägi".
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Evelin Kivimaa. "Arvo Kukumägi. Alasti elu". Elulooraamat. Menu Kirjastus 2009
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kirsti Vainküla. "Näitleja Arvo Kukumägi hakkas loovdirektoriks". EPL, 7. september 2000
- Anneli Ammas. "Arvo Kukumägi – väsimatu kõndija". epl.ee, 27. september 2003
- Meelis Kapstas. "Vaba mees Arvo Kukumägi". Kroonika, 19. november 2003
- Elise Saulus. "Minu esimesed ja viimased: Arvo Kukumägi (49), vabakutseline näitleja". Eesti Ekspress, 28. märts 2008
- Kärt Kross. "Arvo Kukumägi 50 ehk elame veel". NaisteMaailm, 5. september 2008
- Rainer Kerge. "Arvo Kukumägi: "Mul on olnud väga kerge elu"". Õhtuleht, 2. detsember 2009
- Suri Arvo Kukumägi