Ambla kirik

Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik
	Ambla kirik 2012
Riik	Eesti
Asukoht	Ambla ; Järva maakond
Ehituse algus	13. sajand
Koordinaadid	59° 11′ 28,8″ N, 25° 50′ 26,1″ E

Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus. Seal tegutseb EELK Ambla Maarja kogudus. Kirik on pühitsetud neitsi Maarjale, kes oli Saksa ordu üks peamisi kaitsepühakuid ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev on 2. juuli.

Ladina keeles hüüti kirikut Amplae Maria (omastav; nimetav Ampla Maria 'kõrgeauline Maarja' või 'suur Maarja'), mis on arvatavasti ka Amblale nime andnud. Väike-Maarja kirik ja Väike-Maarja on nähtavasti saanud nime vastandusest Ambla "Suure-Maarja" kirikuga.

Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud teised Kesk-Eesti ja Põhja-Eesti kirikud järgivad Ambla kiriku eeskuju.

Ambla kirik, kirikuaed, kirikuaia kabel (19. sajand), kirikuaia peamüür ja pastoraadi peahoone on arhitektuurimälestised.

Kiriku aadress on Valguse tee 2.

Ajalugu, arhitektuur ja sisekujundus

Kiriku ehitamist alustas Liivi ordu arvatavasti 13. sajandi keskel, pärast Järvamaa minekut ordu võimu alla (1238). Kirik valmis umbes 1270. Käärkamber ehitati samal sajandil hiljem. Arvatavasti 14. sajandi alguses rajati põhjapoolne võlvitud eeskoda.

Kirik oli ühtlasi kindlus. Ambla kihelkond oli Järvamaa keskusest Paide ordulinnusest kõige kaugemal ja kõige raskemini kaitstav.

Arvatakse, et Eesti kirikutest oli Ambla kirikul esimene kõrge läänetorn, mis seinast ei eendu (pärineb arvatavasti 13. sajandi keskpaigast).

Roosaken lääneseinas oli üks esimesi Eestis. Ümaraken on ka kooriruumi lõunaseinas.

Peaportaalil dekoor puudub. Kirik on väljastpoolt lihtne. Aknad on kõrged, mistõttu kirik näeb välja kindluse moodi.

Avar pikihoone on gooti stiilis.

Ambla kirik on kolmelööviline kodakirik. Võidukaar on suhteliselt kõrge ja lai. Võlve toetavad saledad ümarsambad. Kapiteelidel on romaanipärane madalate reljeefidega raiddekoor. Kersti Markus on leidnud sellel sarnasusi Gotlandi meistri Lafrans Botvidarsoni reljeefidega ning oletanud, et ta võis olla Ambla kiriku ehitusmeister. Kesklööv on külglöövidest peaaegu kolmandiku võrra laiem. Vööndkaared liigendavad võlvistiku võlvikuteks. Kaared toetuvad seinapoolsete otstega konsoolidele.

Tornivõlvikus, eeskojast põhja pool on irdkivina väga vana trapetsikujuline hauaplaat, mis on Järvamaal ainulaadne. Plaadil on ladina rist. Plaadi kõrgus on 167 cm, lääneotsa laius 50 cm ja idaotsa laius 66 cm. Plaat on kulunud. Tagaküljel leidub maalingute fragmente.

Arvatavasti varsti pärast kiriku valmimist lisati põhjapoolne võlvitud eeskoda. Keskaja lõpul ehitati juurde võlvitud käärkamber.

1516 rajati ordumeister Wolter von Plettenbergi korraldusel kiriku juurde Ambla kirikumõis.

Liivi sõjas keskaegne sisustus arvatavasti hävis.

17. sajandi esimesel poolel (arvatavasti 1620. aastatel) valmistas arvatavasti Berendt Geistmann (Tallinna puunikerdaja) värvilise renessanss-stiilis altari. Kantsli valmistas 17. sajandi esimesel poolel Adam Pampelt. Ka pingistik on samast ajast. 1729. aastal sai see lisaks barokkstiilis kõlaräästa Johann Valentin Rabe töökojast.

1849 ehitati uusgooti stiilis rohekashall altarisein Normanni nikerdustega. Altaripildi maalis 1849 Karl Siegmund Walther.

1857. aasta tulekahju

25. mail (13. mail) 1857 oli kirikus tulekahju. Päev enne seda oli Järvamaa praost koos kahe teise õpetajaga koguduses külas ning peeti jumalateenistust. 25. mai keskpäeval pääses kirikumõisa karjaaias tuli lahti. Tuulealused hooned (karjalaudad, tall, tõllahoone ja ait) põlesid maha. Tuul kandis tule kiriku katusele. Katus ja tornikiiver põlesid ära. Tuli rikkus ka kirikukellad. Ka kirikukõrts põles maha. Altar, kantsel ja orel jäid võlvide all alles, nii et jumalateenistusi sai hädapärast pidada.

Pärast tulekahju

Gustav Heinrich Beermanni juhtimisel ehitati 1858 uus tornikiiver ja katus. Tornikiiver on uusgooti stiilis ning tema kõrgus on 49,5 m. Ta järgib Oleviste kiriku torni eeskuju. Kantsel värviti pruunides toonides. Orel varjas suurelt jaolt ära varem domineerinud roosakna, mida nüüd saab täielikult näha ainult väljastpoolt.

Ambla kiriku juurde ehitati 1896^[viide?] kabel Aegviidu surnuaias.

Aastal 1995 varastati ülemine osa altariseinast. Allesjäänud osad restaureeriti.

Aastal 1995 paigaldati valvesignalisatsiooniseadmed. 1995–1998 remonditi põrand, aknad, katus ja karniis. Katus on hiljuti vahetatud. Roosaken on restaureeritud.

2. juulil 2000 pühitseti pärast põhjalikku remonti uuesti köstrimaja.

Rosenite suguvõsa on annetanud raha uue pildi jaoks varastatud vana altaripildi "Jeesuse ristimine Jordanil" asemele. Vanast maalist valmis 2007. aastal foto järgi tehtud koopia.

Kirikuaed

Pikemalt artiklis Ambla kalmistu

Ambla kirikuaias on Anton Starkopfi loodud marmorist hauamonument "Poiss moonidega" ning tema kavandatud monument Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele, mis avati 1925 ja taasavati 1990. On ka paekivist riste.

Surnuaiale on maetud Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene, Jakob Kents ja Teet Lunts.

Ambla Maarja kogudus

Pikemalt artiklis Ambla Maarja kogudus

Muistendid

Esimene variant

Ambla kirikut ehitatud seitse aastat järjest, aga ehitus ei edenenud. Mis päeval ehitati, vajus öösel maa sisse, nii et müüri serv jäi maaga ühetasa. Viimaks õpetanud üks nõiaeit meistrit, et kui kiriku iga nurga alla kaks kamalutäit münte pannakse, siis jäävad müürid püsima.

Asi aidanud kohe. Ehitus kestnud siiski veel seitse aastat seitse kuud ja seitse päeva.

Ühel hommikul, kui kirikuhärra ja ehitusmeister kiriku nime üle aru pidanud, tõusnud kiriku ligidalt allikast, kuhu enne üks härg ära uppunud, must härg üles, jooksnud mööda jõge alla poole ja hüüdnud ise: "Amblah! Amblah! Amblah!" Sellest pandudki kirikule nimi Ambla.

Kohta, kust härg välja tuli, hüütakse praegugi veel härja-auguks.

Teine variant

Ambla kirikut taheti algul ehitada Moe küla Villemi põllule. Seitse aastat tehti hoolsalt tööd, kutsuti seitse venda ehitama, aga müürid lagunesid ja lõhkesid.

Mindi targalt aru pärima. Tark seletas: "Moe küla väli ei kõlba kiriku ehitamiseks. Otsige ümbruses kõige püham hiiepuu üles; selle juurde ehitage kirik. Alust pannes ohverdage seitsme venna verd!"

Aluse panemisel võeti seitse kukke, tapeti alusmüüri kohal, pandi kehad aluse alla. Nüüd ehitus edenes.

Siiski kulus seitse aastat seitse kuud ja seitse päeva kirikuuuste avamiseni.

Ehitajad läksid kiriku nime pärast tülli. Suure tülitsemise ajal tõusis lähedalt allikast äkitselt must härg välja, ähvardas tülitsejaid sarvedega, neile põrnitsedes otsa vahtides. Ei teinud ometi kellelegi paha, vaid jooksis otsekohe kiriku poole. Ammus ise: "Amblah! Amblah! Amblah!"

Nime kuulutamise järel jooksis härg allikale tagasi, kasus allikasse. Allikat hüütakse sest ajast saadik härgauguks.

Kolmas variant

Kolmanda variandi järgi pidi kirik algul ehitatama metsa, kus praegugi on kõrge kiviküngas, aga Sarviline loopinud öösel kivid laiali. Härg karjus: "Ambluh!"

Galerii

Kiriku sisevaade
Kantsel
Orel
Lühtrid
Sambakapiteel
Ambla pastoraadi peahoone
Ambla kirikaia kabel
Ambla kirikaia piirdemüür

Kirjandus

Perno Postimees nr 1, 5. juuni (17. juuni) 1857, lk 3 (tulekahjust).
Ave Prints on Ambla kiriku ja koguduse ajaloost kirjutanud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas bakalaureusetöö (1997).

Välislingid