Eldur Parder

Eldur Parder (10. august 1928 Tartu – 30. mai 2003) oli eesti poliitik, VIII Riigikogu liige.

Ta alustas kooliteed Tartus ja jätkas õpinguid Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis. Ta osales skaudiliikumises ja pärast selle keelustamist aastal 1944 liikumise illegaalses vormis arreteerimiseni aastal 1947. Eesti NSV Ülemkohus mõistis talle Vene NFSV Kriminaalkoodeksi §58¹⁰ ja §58¹¹ järgi 10 aastat vabadusekaotust. 1958. aastani oli ta asumisel Komimaal Intas.

Eestis asus ta tööle Põlva KEK-i töödejuhatajana, seejärel Otepää autoremonditehase peamehaanikuna ja aastatel 1968–1975 Valga rajooni "Esimese Mai" kolhoosi peainsenerina. Ta lõpetas aastal 1967 töö kõrvalt Valga kaugõppekeskkooli ja aastal 1972 mittestatsionaarselt Eesti Põllumajanduse Akadeemia mehhaniseerimisteaduskonna. Aastatel 1975–1979 oli ta Valga EPT automajandi ülem, aastatel 1979–1982 oli ta Hummuli sovhoosi garaažijuhataja, aastatel 1982–1990 Valgamaa Põllumajandusliku Õppekeskuse juhataja.

Aastast 1988 oli ta Hummulis Rahvarinde tugirühma volinik, aastast 1990 Rahvarinde Valgamaa volikogu liige. Samuti oli ta aastatel 1988–1991 Valgamaa Talupidajate Liidu volikogu esimees, aastast 1991 oli ta Eestimaa Talupidajate Keskliidu esimees. Ta valiti veebruaris 1990 Eesti Kongressi saadikuks ja märtsis 1990 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Ülemnõukogus olles kuulus maaelu- ja haldusreformikomisjoni, ta osales maaelu puudutavate seaduseelnõude koostamises.

Tunnustus

• 2002 Riigivapi V klassi teenetemärk

Kirjandus

• Kes on kes Eesti poliitikas 1988–1992. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1992