Ülle Aaskivi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ülle Aaskivi (sünninimi Ülle Kiin; 5. detsember 195017. jaanuar 2007) oli Eesti jurist, poliitik ja riigiametnik.

Aaskivi lõpetas aastal 1968 Viljandi 1. Keskkooli ja aastal 1974[1] Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna[2]. Ta töötas prokuratuuris ning hiljem valitsuse nõunikuna.

Ülle Aaskivi alustas oma poliitilist karjääri Viljandimaal Rahvarinnet organiseerides ning kandideeris Ülemnõukokku koos Jaak Alliku, Uno Antoni ja Jüri Rätsepaga.[3]

Ta oli Eesti Kongressi, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Põhiseaduse Assamblee liige, samuti üks Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötajatest ning põhiseaduse rahvahääletuse ettevalmistajatest. 20. augustil 1991. aastal hääletas ta Eesti riikliku iseseisvuse poolt[4] ning oli hiljem 20. augusti klubi liige. Ta kandideeris Riigikokku Mõõdukate nimekirjas.

2002. aastal ilmus Eesti põhiseaduse rahvahääletuse 10. aastapäeva puhul Ülle Aaskivi ja Eve Pärnaste koostatud kogumik artiklitest, mälestustest ja dokumentidest "Põhiseaduse tulek".

Esinemine Riigikogus enne presidendivalimisi[muuda | muuda lähteteksti]

Enne 2006. aasta presidendivalimisi võtsid Rahvaliidu ja Keskerakonna juhtkonnad vastu otsuse keelata oma erakondade liikmetel presidendivalimistel hääletada.[5] Hinnangud otsusele oli vastandlikud: Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnul tehti otsus võimalike äraostmiskatsete tõttu, Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Tõnis Lukas avaldas aga arvamust, et Rahvaliit surub alla saadikute vaba tahet.[6] Aaskivi hinnangul oli see ebademokraatlik samm, millega tema ei saanud kodanikuna nõus olla.[7]

28. augustil 2006 esines Aaskivi Riigikogu istungil pärast valitsuse esindajana valitsuse eelnõude tutvustamist enne presidendivalimiste esimest vooru päevakorravälise isikliku avaldusega (oma sõnul esines ta Eesti Vabariigi kodaniku ja 20. augusti klubi liikmena[3]), milles kutsus kõiki Riigikogu liikmeid üles osalema presidendi valimistel Riigikogus. Ta taunis Rahvaliidu ja Keskerakonna saadikute presidendivalimistel hääletamata jätmist ja kutsus saadikuid üles teenima Eesti riiki[4].

Ka Aaskivi esinemisele reageeriti mitmeti. Riigikogu tollase spiikri, Keskerakonna liikme Toomas Vareki sõnul kuritarvitas Aaskivi oma positsiooni. "Korrektne oleks olnud, kui ta oleks riigikogu juhatuselt küsinud eelnevalt esinemiseks luba ning näidanud ka oma avaldust," kommenteeris Varek intervjuus Postimehele. "Taolise avalduse peale ma poleks kindlasti luba andnud."[7] Teisalt leidis õiguskantsler Allar Jõks, et "see oli siiras ja julge esinemine." Riigikogu keskfraktsiooni juht Ain Seppik ütles Päevalehele: "Ta käitus inimesena väga julgelt ja sisemise veendumusega ning oli põhjust talle oma austust näidata."[3]

Aaskivi järelehüüdes oma kodulehel nimetas president Toomas Hendrik Ilves teda "suureks väikeseks naiseks".[4]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tal on tütred Birgit Aaskivi ja Signe Aaskivi ning poeg Urmas Aaskivi.

Sirje Kiin on Ülle Aaskivi õde.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutisi ja esinemisi[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]