Jäähoki 1928. aasta taliolümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Jäähoki 1928. aasta suveolümpiamängudel

Korraldaja: Šveits ŠveitsSankt Moritz
<: Chamonix 1924 Lake Placid 1932 : >

Meeste jäähokiturniir 1928. aasta taliolümpiamängudel Šveitsis Sankt Moritzis oli kolmas olümpiaturniir, mis peeti ühtlasi 3. maailmameistrivõistluste ja 13. Euroopa meistrivõistlustena. Turniir toimus 11.19. veebruarini. Osales 11 meeskonda, kuid USA puudus. Kanada, keda esindas Conn Smythe’i juhendatav Toronto Varsity Blues, võitis kolmandat korda järjest kuldmedali. Euroopa võistkondadest sai Rootsi hõbemedali ja tuli kolmandat korda Euroopa meistriks ning Šveits võitis pronksmedali.

Turniir algas eelringiga kolmes alagrupis. Kolm grupivõitjat jõudsid finaalringi ja mängisid siin medalid välja koos kanadalastega, kes pääsesid otse finaalringi. Kanada sai jäähokis oma kolmanda olümpiavõidu ja tuli kolmandat korda järjest maailmameistriks.

Eelringist vabastatud kanadalastele ei löödud kolme mängu jooksul ainsatki väravat. Kanada meeskond koosnes peamiselt Toronto ülikooli üliõpilastest (12 mängijat 13-st).

Osalevad riigid[muuda | muuda lähteteksti]

Poola rahvuskoondis olümpiamängude ajal. See tähistas Poola debüüti jäähoki olümpiamängudel

Kokku võistles Sankt Moritzi mängudel 128 (*) jäähokimängijat 11 riigist:

(*) Märkus. Arvesse lähevad ainult mängijad, kes osalesid vähemalt ühes mängus. Kõik varumängijad pole teada.

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene voor[muuda | muuda lähteteksti]

Iga alagrupi võitja pääses finaalvooru

A-alagrupp[muuda | muuda lähteteksti]

Koht tabelis Riik Suurbritannia Prantsusmaa Belgia Ungari Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Punktid
1. Suurbritannia Suurbritannia X 2:3 7:3 1:0 3 2 0 1 10:6 4
2. Prantsusmaa Prantsusmaa 3:2 X 1:3 2:0 3 2 0 1 6:5 4
3. Belgia Belgia 3:7 3:1 X 3:2 3 2 0 1 9:5 4
4. Ungari Ungari 0:1 0:2 2:3 X 3 0 0 3 2:6 0

B-alagrupp[muuda | muuda lähteteksti]

Koht tabelis Riik Rootsi Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Punktid
1. Rootsi Rootsi X 3:0 2:2 2 1 1 0 5:2 3
2. Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia 0:3 X 3:2 2 1 0 1 3:5 2
3. Poola Poola 2:2 2:3 X 2 0 1 1 4:5 1

C-alagrupp[muuda | muuda lähteteksti]

Koht tabelis Riik Šveits Austria Saksamaa Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Punktid
1. Šveits Šveits X 4:4 1:0 2 1 1 0 5:5 3
2. Austria Austria 4:4 X 0:0 2 0 2 0 4:4 2
3. Saksamaa Saksamaa 0:1 0:0 X 2 0 1 1 0:1 1

Finaalvoor[muuda | muuda lähteteksti]

1928. aasta taliolümpiamängude võidukas Kanada koondis

Iga alagrupi parim meeskond osales medalivoorus koos tiitlikaitsja Kanadaga, kes mängisid medalivõitjate selgitamiseks omavahel.

Kanada ja Rootsi matši kohtunik oli Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni president Paul Loicq.

Koht tabelis Riik Kanada Rootsi Šveits Suurbritannia Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Punktid
1. Kanada Kanada X 11:0 13:0 14:0 3 3 0 0 38:0 6
2. Rootsi Rootsi 0:11 X 4:0 3:1 3 2 0 1 7:12 4
3. Šveits Šveits 0:13 0:4 X 4:0 3 1 0 2 4:17 2
4. Suurbritannia Suurbritannia 0:14 1:3 0:4 X 3 0 0 3 1:21 0

Statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Keskmine vanus[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari võistkond oli turniiri vanim meeskond, selle liikmete keskmine vanus oli 31 aastat ja 6 kuud. Belgia meeskond oli turniiri noorim meeskond liikmete keskmise vanusega 21 aastat ja 6 kuud. Olümpiavõitja Kanada meeskonna liikmete keskmine vanus oli 24 aastat ja 10 kuud. Turniiril osalenute keskmine vanus oli 26 aastat ja 9 kuud.

Parim väravakütt[muuda | muuda lähteteksti]

Sportlane Mänge Väravaid Sööte Punktid
Kanada Dave Trottier 3 12 3 15

Medalivõitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Meeskond Mängijad
Kuldmedal
Kanada
Charles Delahay, Frank Fisher, Louis Hudson, Norbert Mueller, Herbert Plaxton, Hugh Plaxton, Roger Plaxton, John Porter, Frank Sullivan, Joseph Sullivan, Ross Taylor, David Trottier; Treener: Conn Smythe
Hõbemedal
Rootsi
Carl Abrahamsson, Emil Bergman, Birger Holmqvist, Gustaf Johansson, Henry Johansson, Nils Johansson, Ernst Karlberg, Erik Larsson, Bertil Linde, Sigfrid Öberg, Wilhelm Petersén, Kurt Sucksdorff Treenerid: Viking Harbom, Sten Mellgren
Pronksmedal
Šveits
Giannin Andreossi, Mezzi Andreossi, Robert Breiter, Louis Dufour, Charles Fasel, Albert Geromini, Fritz Kraatz, Arnold Martignoni, Heini Meng, Anton Morosani, Luzius Rüedi, Richard Torriani Treener: Bobby Bell

Lõplik paremusjärjestus[muuda | muuda lähteteksti]

1. Kanada Kanada
2. Rootsi Rootsi
3. Šveits Šveits
4. Suurbritannia Suurbritannia
5. Austria Austria
5. Prantsusmaa Prantsusmaa
5. Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia
8. Belgia Belgia
8. Poola Poola
8. Saksamaa Saksamaa
11. Ungari Ungari

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]