Čepkeliai looduskaitseala

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vaade vaatetornist Čepkeliai rabale

Čepkeliai looduskaitseala (leedu keeles Čepkelių valstybinis gamtinis rezervatas) on looduskaitseala Leedus Varėna rajoonis. Looduskaitseala administratsioon on ühine Dzūkija rahvuspargiga ja asub Merkinės aadressil Vilniaus g. 3. Varem asus looduskaitseala direktsioon Marcinkonysis. Čepkeliai looduskaitseala pindala on 11 227 hektarit.

Čepkeliai looduskaitseala asub Leedu lõunaosas Valgevene piiri ääres Kotra jõe ülemjooksul Čepkeliai rabas. Looduskaitseala piirneb põhjas ja läänes Dzūkija rahvuspargiga. See asutati 1975. aastal, et kaitsta Leedu vanimat (hakkas kujunema üheksatuhat aastat tagasi, mil liivane maasäär selle merest eraldas) ja suurimat puisraba (5858 hektarit), sealseid jäänukjärvesid ja elustikku. Sealne turbakiht on keskmiselt 2,3 meetri sügavune, ulatudes sügavamates kohtades 6,5 meetrini.[1] Looduskaitseala eellaseks on aastal 1960 rajatud botaanilis-zooloogiline kaitseala.

Čepkeliai raba on suurim raba Leedus, ent looduskaitse all on ka seda ümbritsevad metsad ja Kotra jõe kallaste luhad. Rabas on ligi 20 rabajärve ja ligi 80 rabasaart. Looduskaitsealal kasvab 16 tarumändi, mis on looduskaitse all kui vana mesinduse mälestised.[2] Raba avamaadest on säilinud vaid Kotra jõe kallaste luhaniidud, enamik looduskaitseala avamaastikke on kaitserežiimi tõttu kinni kasvanud.[3]

Looduskaitsealustest samblikest esinevad seal Calicium adspersum, kahar lõhnsamblik, Chaenotheca chlorella, oliiv-helksamblik ja harilik kopsusamblik. Kaitsealustest seentest kasvavad seal punapoorik, võiseen, pajutagel, krookustorik, roosa pess, kährikseen, tammenahkis, volt-tardnahkis, korallnarmik ja Lepista luscina.[4]

Kaitsealustest imetajatest elavad looduskaitsealal ilves, saarmas, suurvidevlane, hilis-nahkhiir, kärp, kasetriibik, kääbus-nahkhiir, valgejänes, hõbe-nahkhiir ja tiigilendlane. Kaitstavatest lindudest pesitsevad seal must toonekurg, hallhani, sookurg, rukkirääk, hallõgija, jääkoskel, hõbehaigur, põldtsiitsitaja, sinirind, kuldhänilane, roherähn, hallpea-rähn, nõmmekiur, valgeselg-kirjurähn, vaenukägu, jäälind, händkakk, karvasjalg-kakk, õõnetuvi, värbkakk, põldvutt, täpikhuik, teder, lõopistrik, väike-konnakotkas, kanakull, merikotkas, herilaseviu, luitsnokk-part, laululuik, laanerähn, sooräts, mudatilder, punajalg-tilder, suurkoovitaja, mustsaba-vigle, tutkas, tuuletallaja, metsis, soo-loorkull, kalakotkas, rääkspart, must-harksaba, siniraag, kassikakk, soopart, rabapistrik, rohunepp, järvekaur ja kaljukotkas. Varem pesitses seal ka madukotkas. Viešvilė looduskaitseala kõrval on see üks kahest tähtsamast musta toonekure pesitsuskohast Leedu aladel. Roomajaist elab seal harilik silenastik. Kahepaiksetest kaitstakse seal selliseid liike nagu Bombina bombina, rohekärnkonn ja harilik lehekonn, kaladest on kaitse all vingerjas. Putukaist on kaitse all Uloma culinaris, pääsusaba, Chariaspilates formosaria , Tyria jacobaeae, Diachrysia žosimi, Phibalapteryx virgata, Ostoma ferruginea, lutserni-sinitiib, sametkimalane, Aspitates gilvaria, Tartu-kirivaksik, Lasioglossum prasinum, Bembix rostrata, nõmmesilmik, rohusilmik, Carterocephalus palaemon, tõmmupunnpea, nahksikk, männisinelane, marmorpõrnikas, Peltis grossa, Gnorimus variabilis, Agonum ericeti, Ceruchus chrysomelinus, Maculinea arijon, Cucujus haematodes, väike-punalamesklane , hiidsikk ja norra kannikesetäpik. [5]

Looduskaitsealal kasvavad virgiinia võtmehein, haruline võtmehein, kummeli-võtmehein, harilik ungrukold ja harilik sookold. Sammaldest on seal kaitse all sulgjas õhik, viltjas udesammal, pehme turbasammal, tihe turbasammal, laialehine turbasammal, läikiv kurdsirbik, Wulfi turbasammal ja kuldne turbasammal. Haruldasematest soontaimedest kasvavad seal pruun lõikhein, muda-ojakapsas, laialehine sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Glyceria nemoralis, Silene lithuanica, Tragopogon gorskianus, Agrimonia procera, palu-põisrohi, ahtalehine kareputk, pisilina, pikalehine münt, süstlehine konnarohi, liiv-karutubakas, niit-kõrveköömen, kare kellukas, lupiin-ristik, mustikpaju, hammasjuur, sale villpea, tumepunane neiuvaip, soohiilakas, sookäpp, kaunis kuldking, kõdu-koralljuur, kuradi-sõrmkäpp, ahtalehine sõrmkäpp, väike käopõll, Siberi võhumõõk, mägiarnika, suureõiene käbihein, madal kask, lapi paju, harilik sinilatv, püst-linalehik, palu-karukell, nõmmnelk, kuninga-kuuskjalg, sinine emajuur, lehitu pisikäpp ja punane tolmpea.[6]

Looduskaitsealal asub üks küla - Katra.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]